teisipäev, 20. september 2016

Töötu elu

Minu tööelu koosneb praegu ÜKT-st, mis võtab nädalajagu päevi ühes kuus.

Olin varem lugenud ajalehest lugusid Soome töötute mugavast elust. Et neil on raha käia Eestis pralletamas. Ja et toetused on sellised, et tööle pole mõtet minna. Siis mõtlesin küll, et on vast loodrid ja kirusin Soome riiki, kes selliseid tegelasi ülal peab.

Olen nüüd ise olnud Eestis kuu aega töötu. Minu jaoks täiesti uus kogemus. Algul oli veidi hirmutav, nagu ikka uue asjaga elus. Aga mis huvitav, see meeldib mulle üha rohkem.

Mis mulle töötuks olemise juures kõige rohkem meeldib - töötukassa kaudu on võimalik saada tasuta koolitusi. Muidu on koolitused päris kallid: kõige tavalisemate kursuste hinnad algavad 300 eurost ja ulatuvad kuni 2500 euroni välja. 2500 eurot ongi viimane piir, mis töötukassa koolituse eest maksab.

Ma olin varem harjunud, et tööandja võimaldas mulle regulaarselt koolitusi, vähemalt üks koolitus kvartalis. Aga see pole nii iga tööandjaga. Näiteks viimane tööandja, kelle juures 5 ja pool aastat töötasin ja mitme inimese töö ära tegin, ei võimaldanud mulle isegi puhkuse ajal puhkamist, koolitustest rääkimata. Sest firma oli rahalistes raskustes ja ei tulnud õieti ots-otsaga kokku. Minu asemele polnud võimalik puhkuse ajal kedagi võtta. Ma olin nagu ori, kes kogu aega tööd rügas, nädalavahetused ja õhtud kaasa arvatud. Ilma mingi lisatasuta. Kogu aeg lubati, lubati ja lubati, et asi läheb paremaks, aga loomulikult ei läinud. Ja ega ma neid lubadusi tõsiselt ei võtnud ka, sest ma pole päris loll. Lõpuks polnud ma üllatunud, kui ei saanud mingit kompensatsiooni selle eest, et olin ka puhkuse ajal tööd teinud. Mina võtsin seda kui õppetundi.

Jäin lõpuks ka kohtus tööl käimise pärast süüdi, sest käisin tööl, aga elatist ei maksnud. Ning raha ka eriti ei saanud, pidevalt oli puudus majas. Vahel maksin elatise ära, aga siis ei olnud raha, et endale toitu osta, kuigi meie peres alkoholi, tubakat ega narkootikume ei tarvitata ning kasiinos ei käida. Uusi riideid samuti ei ostnud. Lihtsalt kulud kasvavad praegu kiiremini kui tulud. Kui sissetulek ei tõuse, siis jääd varsti jänni.

Ma tegin tööd läbi osaühingu, sest ametlikult palka välja võttes oleks mulle kätte jäänud vaid 200 eurot kuus. Kuidas ma pean selle rahaga üleval äsja sünnitanud naist koos kahe väikse lapsega, neist üks raske vaimse ja füüsilise puudega? Võimatu. Seetõttu riskisin laste nimel sellega, et mind võidakse kas vangi panna või määratakse ÜKT tunnid. Vähemalt ei pidanud väiksed lapsed nälga taluma. Mul polnud valikut: kogu raha kulus nagunii laste peale.

Algul, kui tööandja minuga koostöö minu välismaal oleku ajal ühepoolselt lõpetas, siis olin väga endast väljas. Ma olin nördinud, sest olin otsinud võimalusi, kuidas tööandja majanduslikku olukorda parandada. Aga tööandjale see ei meeldinud. Tõde on vahel väga valus. Tööandja otsustas mu lihtsalt üle parda visata.

Mul ei jäänud muud üle, kui end töötuna arvele võtta. Selleks pidin end taandama osaühingute juhatusest, samuti likvideerima FIE. Algul oli hirmutav. Aga ma olin kuulnud, et töötu on tegelikult üsna šeff olla. Sest saab toetust ja koolitusi. See on tõsi. Töötukassa maksab töötutoetust veidi üle 100 euro kuus. Lisaks on võimalik saada koolitusi, et end täiendada valdkonnas, kus on lootust tööd saada. Koolituste ring on üpris lai, sisuliselt seinast seina.

Lisaks on töötuna võimalik taotleda muid toetusi. Näiteks toimetulekutoetust, mis katab kõik eluasemega seotud kulud ja jälgib, et perele jääks igas kuud kätte 500 euro ringis. Meie perele tähendab see igas kuus ligi 400-eurost lisatoetust. Lisaks saab vajaduspõhist peretoetust ligi 100 eurot kuus. Lisaks on toimetulekutoetuse saajatel soovi korral võimalus saada Toidupangast tasuta toiduabi - seda võimalust oleme mõned korrad kasutanud ja ei kahetse - kõige raskemal ajal kulus abi marjaks ära.

Kui kõik pere- ja lapsetoetused kokku arvata, siis saab meie pere praegu igas kuus kätte ligi 1000 eurot toetust. See katab ilusti kõik kulud ja veidi jääb ülegi Irjale ajakirjade ostmiseks.

Mis veel - töötuna on võimalik olla piiramatult perega, pühenduda täielikult perele. Saan aidata hooldada erivajadusega last, keda abikaasa ei jõua enam tõsta. ÜKT-le kulub nädalajagu päevi ühes kuus, aga ülejäänud päevad on vabad. Ööd on samuti vabad, mis on erivajadusega lapse puhul suur asi. Abikaasa ütleb, et see on tema jaoks kõige parem aeg, kuna ma olen vajadusel kogu aeg olemas. Laps vajab ööpäevaringset hooldust. Öösel last hooldades oled hommikuks väsinud ja magamata. Kui minu asemele hooldaja palgata, kuluks sellele vähemalt 70 eurot ööpäevas, ligi 2000 eurot ühes kuus. Sellist summat poleks meil kusagilt võtta.