reede, 2. september 2016

Tugeva suhte saladus: otsused tuleb teha koos

Meil Irjaga arenes täna hommikul selline diskussioon:

Inno: Tead, ma avastasin, et BBC pealt hakkas jooksma seriaal Our Ex Wife, mis räägib sellest, kuidas lahutav mees leiab uue õnneliku suhte ja kuidas eksnaine hakkab sellele suhtele kaikaid kodaratesse loopima. Seda peaks vaatama!

Irja: ???

Inno: Muide, mulle meenub, et Ingrid hakkas meie suhte lõpus oma käitumisega minus esile kutsuma armukadedust. Ma saan ka temast aru: ta nägi, et suhe ei tööta ja sellises olukorras soovitatakse tekitada särinat, tekitada teises armukadedust, et suhet nii-öelda värskendada.

Irja: Ja-jah ...

Inno: Minuga on aga selline paha lugu, et minu peal armukadedus ei tööta. Mina soovin, et teine oleks õnnelik ja sellisel juhul lihtsalt soovin teisele head teed. Ma pole ses mõttes tüüpiline mees, kes muutub armukadedaks. Minu puhul see lihtsalt ei tööta. Ingrid ei teadnud seda. Ta arvas, et suudab ise suhte ära päästa, ta polnud isegi nõus pere-teraapiasse minema.

Irja: Pärast ta tahtis teraapiasse minna.

Inno: Aga siis oli juba hilja. Mina olin oma otsuse teinud. Ja ma pole selline, kes niisama lihtsalt ümber otsustab. Kui otsus on tehtud, siis on tehtud.

Irja: See oleks umbes sama, kui ma oleks hakanud Savisaarega flirtima.

Inno: Aga meil poleks selline asi üldse võimalik. Sul poleks selleks põhjust.

Irja: Jah, sest me arutame kõik asjad omavahel läbi. Aga paljud naised arutavad oma asju sõbrannadega. Ja mehed ka, oma sõpradega. Omavahel ei arutata asju.

Inno: Meie arutame kõik asjad omavahel läbi. Näiteks Portugali minekut arutasime mitu aastat nii- ja naapidi. Isegi lapse saamist arutasime pikalt ja põhjalikult. Võrru tulekut arutasime. Nüüd arutame kas minna Soome või mitte.

Irja: Sa Ingridiga ei arutanud ilmselt midagi.

Inno: Õige, ei arutanud.

Irja: Ja lahutuse otsuse tegid ka ilma Ingridita.

Inno: Nii see oli. Kui oleks arutanud, siis oleks võinud sõpradena lahku minna.

Irja: Siis poleks võibolla lahutust olnudki.

Inno: Võibolla tõesti. Aga ma ei saanud arutada, sest ta tegi kõik minu arvamused maha. Siis hakkasin ise otsuseid tegema, talle midagi ei rääkinud. Lõpuks otsustasin, et lähen minema.

Irja: Paljudes suhetes ongi sedasi, et partnerile lihtsalt teatatakse, et ma lähen sõpradega välja. Midagi ei arutata, käib lihtsalt teisele oma otsuste teatavaks tegemine. Mees teatab, et läheb sõpradega välja ja naine teatab, et naine läheb sõbrannadega spaatama. Sellega koguneb aastatega vimm, et pole teisega arvestatud. Et sa pead teisest lugu.

Inno: Nii on jah.

Irja: Meil Joaoga oli sageli selline olukord, kus ta tuli peale tööd koju ja ütles: Get dressed now and we go out with friends. Minuga midagi ei arutanud. Minu suhte puhul käis kõige rohkem närvi, et ta lihtsalt presenteeris oma otsuseid, küsimata, kuidas mina soovin oma õhtut veeta.

Inno: Ja sina hakkasid samamoodi ilma temata otsuseid tegema. Näiteks otsustasid, et lähed Eestisse.

Irja: Jah, täpselt! Ma arvan, et selline käitumine sai meie mõlema suhtele saatuslikuks. Ma kujutan ette, et Ingrid ütles sulle sageli, et täna õhtul tulevad meile külalised, küsimata, kas sa üldse viitsid külalisi võõrustada või mitte.

Inno: Jah, see oli väga tavaline. Tavaliselt pidin mina siis kiiruga minema poodi, tooma sushi materjali ja külalistele sushisid tegema. Ning kui külalised tulid, pidin kodust ära minema, et tähtsaid jutte mitte segada.

Irja: Aga nagu sa näed, arutame meie omavahel kõik asjad läbi, peensusteni, isegi pisiasjad.

Inno: Ja see ongi põhjus, miks suhe püsib. Et kõik asjad arutatakse omavahel läbi.

13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Aga Inno on ju ise kirjutanud, et Irja on vahel väga kangekaelne ega lase endale midagi selgitada?
Aga tegelikult: kuna teil mõlemal on veerand aju, siis te peategi hullult põhjalikult asju arutama. Tuleb selline keskmise poolearulise otsus kokku.

Vika ütles ...

Tegelt isegi lâbi saja ime aga ma olen sellega nöus, et paljutes suhetes ei arutata asju läbi ja mölemad pooled elavad tegelt omaette elu. Mònele see sobib mönele mitte!

Anonüümne ütles ...

Mina arvan ka, et Ingrid on õnnelik ilma sinuta ja teie Irjaga sobite omavahel, sest ma kardan, et tema on ka ainuke, kes on nõus sinuga koos elama.
Sa ise oled muidugi teie viimast päeva hoopis teistmoodi kirjeldanud ja samuti oma äratulekut. Ingridist oled ju ka kirjutanud, et tal olid abelu ajal mitmed abieluvälised suhted, aga ta ei suutnud lõpuni minna, sest ta kirg jahtus kohe alguses. Endiselt olen seisukohal, et alati on asi ikka kahepoolne mitte üks pole kõiges süüdi ja küllap sa siis ikka mehena ei täitnud seda, mida tema sinult ootas.
Loomulikult on õiges abielus teineteisega arvestamine ja kompromisside leidmine väga tähtis ja ei tohi kunagi teise otsuseid maha suruda.

Anonüümne ütles ...

Esimene reegel, mida mina pärast oma naisega abiellumist talle teatavaks tegin - kui mina räägin, oled sina vait. Tark naine sai sellest aru ja armastus töötab tänaseni, juba aastaid.

ann ütles ...

Selle blogipostitusega ma olen nõus!

Minul oli mehevalikul üks kriteeriume, et mees peab olema selline, kes ütleb selge sõnaga asjad välja, näiteks: "Ma tahan sinuga koos elama hakata" , "Ma tahan sinuga last saada" jne. Ja kes on niipalju tõsise ellusuhtumisega, et tema jutt pole ka niisama õhuvõngutamisena käsitletav.

Mitte nii, et mina olen see "kael", kes mingi ebamäärase mehikese, kes õieti ise ka ei tea, mis ta tahab või ei taha, ära võrgutab, asjad kuidagi nii suunab, et tuleb kooselu ja laps jne. Ehk siis, et ma teen üksi otsuseid. Ja siis ühel ilusal päeval ütleb see mees: "Sina surusid selle mulle peale, mina seda kõike ei tahtnudki!" - no olge lahked!

KANA1 ütles ...

No pole. No pole neid teri, mida nokkida oleks.

Anonüümne ütles ...

Ingrid on ilus edukas naine, no miks ta peaks inno-suguse kaltsakaga koos elama. Igaühele ikka omasugune.

ann ütles ...

Ja lisaks:

kui mehed-naised asju omavahel arutaksid, siis kooruks omavaheline ebasobivus kohe suhte alguses välja ja paljud inimestena liiga erinevad paarid läheks suhte algfaasis (enne, kui jõutakse lapsesaamiseni)lahku. Sest kui omavaheline arutelu näeb välja nii: "Mina tahan ..." - "Ei - mina seda küll ei taha, ma tahan hoopis..." ja nii pidevalt - no siis on ju selge, et pole mõtet.

Aga mis tegelikult tehakse? Ei räägita. Üks pool otsustab. Teine pool tunneb nagu korraks, et hakkab solvuma ("Ta otsustas üksi, pani mu fakti ette, ei pidanud nagu vajalikukski minusuguse tühisusega rääkida enne...") , kuid surub selle solvumistunde endas alla, kuna "Oh, ma olen ju temasse nii armunud - no kuidas ma tema peale siis vihastan!"

Jah, vastarmunute puhul see veel töötab. Ja töötab veel natuke aega (õnnetuseks jõutakse selle aja jooksul saada juba lapsed) - kuni äkki on ühel või teisel või mõlemal mõõt täis ja hakatakse juba solvuma/vihastuma... Siis võibolla otsustatakse, paha lugu, me vihastame, proovime nüüd uutmoodi - hakkame nüüd ilusti omavahel arutama. Hakataksegi omavahel arutama, kuid ehmatusega avastatakse, et mitte üheski asjas ei olda samal arvamusel - mille tegelikult oleks pidanud avastama juba suhte alguses!

Ja muidugi need tobedad stereotüübid, et sellest või tollest teemast vastassoolisega nüüd küll ei räägita. Võeh!

Anonüümne ütles ...

See pole ka mingi elu kui tahad sõpradega välja minna õlut jooma ja end tuulutama ning pead naiselt selleks luba küsima.

Samamoodi naine, kui ta ikka tahab sõbrannadega kohvitada ja lobiseda, las siis teeb. Kui on väiksed lapsed, siis tekib küsimus, et kes neid hoiab, kuid ka sellega saab hakkama.

Anonüümne ütles ...

Ei kujuta ette, et Innot tahaks mõni naine peale Irja

Anonüümne ütles ...

Inno, kas sa arvad, et Eestis leidub peale Irja mõni naine, kes sind endale tahaks?

Anonüümne ütles ...

Inno on öelnud, et ta eks tahab teda tagasi :)

Anonüümne ütles ...

10 aastat lahutusest ja ikka olete kolmekesi - i+i+i.
Ménage à Trois ilma seksita, ilmselt ilma igasuguse seksita, muuga niisugust minevikus elamist ei põhjenda.