esmaspäev, 17. oktoober 2016

Eestisse võib lähiaastatel tulla kuni 100 tuhat immigranti

Tänases ajalehes Pealinn on asjalik intervjuu Rootsis sündinud eestlase, endise Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männikuga, kes hoiatab, et eesti inimene ei lähe tänavale autosid põletama, kui ta oma eluga rahul pole - ta läheb Eestist lihtsalt ära.

Männikul on õigus - Eestist on viimase 5 aastaga lahkunud juba ligi 100 tuhat inimest, noort teotahtelist eestlast, ja nende hulk üha kasvab. Põhiliselt lahkutakse Soome ja Rootsi, aga ka mujale - Inglismaale, Saksamaale, Hispaaniasse, aga ka Austraaliasse. Ametlikus statistikas kõik ei kajastu, sest nad ei ole end Eestist välja registreerinud.

Nüüd ei pea olema Ene Ergma, et aru saada, et nende ära läinud inimeste asemele on vaja leida uued, et majandust ja sellega kogu ühiskonda üleval hoida. Sellest räägitakse Eestis järjest rohkem - inimesi on puudu, eriti lihtsamate tööde tegijaid, aga ka spetsialiste nagu arstid või keevitajad. Nagu elu näitab, siis naisi rohkem sünnitama pole tänapäeval võimalik enam panna, makstagu neile selle eest kasvõi peale. Ja kuivõrd alates 2004. aastast tehakse otsused Eesti ala tuleviku üle Brüsselist, siis pole ime, et siia kavandatakse ümber asustada tuhandeid inimesi. Peamiselt Iraagist, Süüriast ja Afganistanist, aga kindlasti ka Türgist, Ukrainast ja mujalt.

100 tuhat ümber asustada pole mingi probleem. Esialgu räägitakse 500 inimesest, aga immigrantide, eriti moslemite puhul kehtib reegel, et kus on, sinna tuleb juurde. Keegi ei taha olla esimene, aga kui on olemas kogukond, siis tahavad ka teised tulla. Seda on hästi näha mujal: minnakse sinna, kus on juba "omad" ees.

Immigrantide massilist toomist on Eestis varemgi tehtud. 1950-60ndatel oli Eesti veel valdavalt eestikeelne. Mingit rahvusprobleemi ei olnud. 1970-80ndatel aga asustati Eestisse paarikümne aastaga ligi 300 tuhat muulast Venemaalt ja teistest liiduvabariikidest. Selleks rajati Eestisse mitmeid suuri tehaseid, immigrantide tarbeks kerkisid Tallinnas Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe linnaosad. Plaan oli tuua veel teist samapalju ja Lasnamäe pidi laienema mööda paest põhjarannikut läbi Maardu ja Aseri kuni Kundani välja. See pole nali. Virumaal oli plaan hakata kaevandama fosforiiti ja selleks olid planeeritud nii tööstused kui tööjõud. Pole ime, et viimasel ajal on hakatud taas rääkima fosforiidi kaevandamisest ning Rail Balticu ühe funktsioonina on ette nähtud kaubavedu Euroopasse. Mis see kaup on, seda hoitakse kiivalt saladuses.

12 kommentaari:

Marina ütles ...

Millal Jaan Männik Eesti Panga president jõudis olla, lugupeetud majandusajakirjanik?

Inno ütles ...

Ok, nõukogu esimees oli, aga suurt vahet pole.

Anonüümne ütles ...

Kas ajakirjanik võib faktidega suvaliselt "mängida"?

Anonüümne ütles ...

Tase...

Marina ütles ...

Kas hakkasid häbenema, et vea tekstis parandasid? Pole nagu väga sinu moodi, Inno?

Anonüümne ütles ...

Marina, kuidas sul selle seksiga on lood? Kas saad ikka vahel puraka ära või oled täitsa kuival?

Marina ütles ...

Tänan küsimast, meil on sellega kordades paremini kui Innol ja Irjal.

Anonüümne ütles ...

Kus sa tead kuidas teistel seksiga lood on? Saad innoirja käest igapäev kirjaliku raporti, lindistuse? Miks sa siis nii tige oled? Äkki mees surab ikkagi valesse auku

Marina ütles ...

Oleks Irja, saadaks su .... 😃
[Haigutab].

Anonüümne ütles ...

Oleks Inno, oi oi ...

Männk ütles ...

Kui juba parandamiseks läks, võiks nime ka õigeks parandada.

Anonüümne ütles ...

Inno, otsusta juba ära, kas tuleb sõda ja venelased või 100 000 pagulast. Või tulevad mõlemad, üks ühelt, teine teiselt poolt. Siis on küll eesti keeles öelduna asjad sit.., vabandust, pahasti.