teisipäev, 11. oktoober 2016

Hea töötegija on kodus täiesti tarbetu

Väljavõte Helsingin Sanomate veebist.

Helsingin Sanomat on tõstatanud taas huvitava teema: töö ja pere-elu omavahelise suhte. Asjatundjad väidavad, et mida rohkem teeb inimene tööd, seda tarbetum on ta kodus. Paljud töönarkomaanid võtavad isegi tööd koju kaasa. Ühe vanadekodu juht ütles paar aastat tagasi ajalehele antud intervjuus, et ühiskonnas tunnustatud töötegijad ei taha enne surma tööst enam midagi kuulda, vaid tahavad rääkida oma perest ja hobidest.

Ma täitsa mõistan seda juttu, sest see on tõsi. Minu eelmises suhtes oli läbisaamine parem, kui naine jäi lastega koju. Aga nagu töönarkomaanile kohane, kibeles ta kiiresti tagasi tööle ja tõi oma töö koju kaasa, kaasa arvatud pinged ja probleemid, mida lahendati meie köögilaua taga. Pole ime, et rusikad ja isegi noad välkusid - pingeid oli töö juures palju. Üks põhilistest pingetest oli see, et kõik tahtsid mu kaasa töökohta endale ja tal tuli igapäevaselt võidelda seitsmepealise lohega.

Jah, pole lihtne olla kõrge saavutusvajadusega inimese abikaasa. Näiteks Edgar Savisaare kõrvale pole kedagi alles jäänud, Toomas Hendrik Ilvese suhted on purunenud. Sellised inimesed vajavad uusi suhteid, et neist energiat ammutada, nad on justkui vampiirid, kes elavad teiste energiast. Ohver tühjaks imetud, jäetakse ta maha ja asutakse uut otsima. Mingit pere-elu kui sellist sellise inimesega ei ole ja ei saagi olla, sest esikohal on töö ja sellega seotud kohustused. Kogu pere on allutatud sellele ühele ametile ja tööle. See tuleb hästi välja ühest Taani tõetruust seriaalist, mis kujutas naispeaministri elu. See paistab ilus ainult kõrvalt, sees on see täielik põrgu.

Aga ega ma ise parem pole! On olnud perioode, mil olen olnud rohkem pühendunud tööle kui kodule ja perele. Ses mõttes on töö nagu narkootikum, või hasartmängud, algul kui hästi läheb, siis tunnustatakse, joobud sellest, hakkad arvama, et oledki loodud tööd tegema ja tahad üha rohkem ja rohkem. Kuni rabad järjest rohkem ja rohkem, põled läbi, kujutad ette, et oled asendamatu, kannatavad pere ja lähedased. Pole ime, et Irja on praegu väga rõõmus, kui olen töötu ja saan end pühendada täielikult perele. Meie peres pole seda aega palju olnud. Aga mulle meeldib see järjest rohkem - olla kodune ja perega koos, sest see on elus kõige tähtsam. Lapsed on väiksed väga lühikest aega ja kui see aeg mööda lasta, ei korva seda hiljem enam mitte miski.