esmaspäev, 17. oktoober 2016

Inno mõtiskleb: Kas laps teab alati, mis on talle parem?

Töötuna on aega mõelda asjade üle. :) Siin üks tänane mõtisklus.

On üks huvitav dilemma: ühelt poolt eeldatakse, et laps ei tea, mis on talle parem, kui jutt on toidust või näiteks koolis käimisest. Kui laps ütleb, et ta tahab süüa ainult kommi või ei taha kooli minna, siis sunnitakse teda tegema vastupidist ja kui ta ei allu sunnile, siis lausa isoleeritakse kolooniasse. Või nii need asjad käivad, nagu olen aru saanud. Samas aga peetakse lapse arvamust ainuõigeks, kui ta peab valima omale loetud päevade jooksul elukoha pärast vanemate lahkuminekut.

Ma hakkasin selle mõtlema hiljuti, kui lugesin kuskilt, et kooli valiku teevad vanemad lapse eest, kuna laps ei oska ise pädevalt otsustada. Samas aga küsiti minu äsja kooliteed alustanud lapselt arvamust märksa olulisema asja, nimelt elukoha kohta ja selle arvamuse põhjal tegi kohus otsuse. Laps, kes elas parasjagu ema juures, otsustas, et tahab edasi elada ema juures, ilma et talle oleks üldse antud võimalust tutvuda elamisvõimalusega isa juures. Eeldati, et elukoha valiku osas teab laps lambist, mis on talle parem. Vau! Isegi mina ei oskaks sellist otsust teha ilma võimalustega eelnevalt tutvumata.

Ma ei anna siin hinnangut lapse arvamuse kohta, kas see oli õige või vale, ma eeldan, et ta otsustas õigesti. Nii nagu Riigikogu liikmed leidsid hiljuti sisuliselt ühe päevaga Eestile parima presidendi. Lihtsalt juhin tähelepanu, et pärast vanemate lahutust elukoha valiku puhul eeldatakse, et laps teab kohe, mis on talle parem. Isegi ilma alternatiivseid võimalusi proovimata. Ning kui sellise tähtsa otsuse puhul arvestatakse lapse arvamust, siis võiks ju tema arvamusega arvestada ka selliste vähem tähtsate asjade puhul nagu toit või koolis käimine.

29 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Loomulikult tahab laps jääda sinna keskkonda, kus ta on harjunud ja kus tal parem on. Laps valiski oma kodu, sest seal oli tal turvaline.Poisid käisid sul ju külas.
Titeblogis oli ka link, kus oli kirjas, et lapsed käisid isa juures Tartus, aga ei taha pärast seda külaskäiku enam isegi selle maja poole vaadata. Keegi ei tea, mis seal juhtus, sest lapsed ei räägi.

Sinu võrdlus, et kui laps tahab ainult kommi süüa ja ei taha kooli minna, siis teda sunnitakse seleks on ikka täiesti kohatu. Eks muidugi võite Roosi koju jätta ja teda ainult kommidega toita, sest koolis saadab teda kindlasti teie kuulsus ja au.

Inno ütles ...

Aga öko-kommid on ju ka meeldivalt turvalised, ja koolis käimise asemel väljas jalutamine. :)

Anonüümne ütles ...

Laps ei vali KOHTA - laps valib inimese. Mille üle siin imestada, kui laps valis oma kodu ja elu koos emaga selle asemel, et elada koos isa ja võhivõõra naisega. Ja seda, et see valik oli õige, tõestab siis ilmselt see külaskäigu-jutt - ehkki pole kursis, mis just toimus,on ju selge, et kui te ei suutnud neile ühtainust päevagi sisustada nii, et neil oleks olnud vahva ja nad oleksid tahtnud tagasi tulla, mis siin siis enamast rääkida.

Anonüümne ütles ...

Tubli Inno. Tööle ärge minge ja lapsi kooli ärge pange ja Juulile teraapiat ärge võimaldage. Kõige parem on jalutamine nina raamatus iga ilmaga ja iga päev, sest see arendab silmaringi ja annab tarkust.

Inno ütles ...

Aga kui laps ei taha kooli minna ja valib kodus olemise? Või ei taha suppi ja valib kommid?

Inno ütles ...

Või ok, laps valib inimese. Kui talle üks õpetaja ei meeldi, siis peaks ta saama valida teise? Viljandi koolitulistaja probleem vist oli ka selles, et talle ei võimaldatud teist õpetajat.

Anonüümne ütles ...

Mis puudutab tänapäeval seda toiduga jubedat keelamist, lapsele vägisi tervsilike toite sööma sundida, kui talle ei maitse, ei arva mida midagi. Mis sellest kasu on kui lapsel käseme vägisi kapsalehti ja suppe, hautisi süüa, magusat üldse ei anna ja tulemus, kui kunagi juba iseseisvam, sööb end täis kui siga ja tihti sellised lapsed lõpetavad ülekaaluliste täiskasvanutena. Mina arvan, kui ei taha suppi, ärgu söögu. Fakt see, nälga ikka keegi ei jää, kui kõht tühi sööb ka suppi.

Võrukas ütles ...

Su mõtlemine on ikka täiesti metsas. Miks ei peaks laps tahtma kooli minna? Kui sinu mõtlemine on selline väikese lapse tasemel, siis miks oleksid pidanud su pojad tahtma sinu juurde elama tulla?
Inno sa oled ausaõna nii rumal mees.Täitsa loll kohe. :D Kodus olemine on sulle väga halvasti mõjunud.

Inno ütles ...

Metsas oled ise! Väga paljud lapsed ei taha kooli minna ja neid lausa sunnitakse selleks. Miks küll?

Võrukas ütles ...

mida sina siis välja pakud? Jäetaksegi kõik koju oma töötute vanematega jalutama. Koduõppele pole ka mõtet kõiki jätta, sest laps peab omaealistega ka suhtlema ja arvestama.Mingid kohustused peaksid ikka lapsel ka elus olema.Pole ainult trall ja lillepidu.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et Inno on juba mõistnud, et on oma lastele elus karuteene teinud ja koolis satuvad kiusamise ja narrimise ohvriteks. Nüüd ei julgegi lapsi kooli ja lasteaeda panna.

Anonüümne ütles ...

Laps ei taha kooli minna, kui on mingi probleem koolis. Üldiselt, kui kiusamist ei ole, siis peaks lapsele ikka koolis meeldima. Eriti tänapäeval, kui õppesüsteem on lapsesõbralikum, võrreldes nõukaajaga. Esimses klassis rohkem arendatakse lapsi mänguliselt, et lapsele hakkaks koolis meeldima ja tekiks õpiharjumus.

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Inno ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Ann ütles ...

Kust laps teab, et ta ei taha kooli minna, kui ta pole seal käinud? Kuidas laps saab teada, et väljaspool kodus on toredad inimesed, kui teda ei lasta välja? Peab istuma tahvlis ja vaatama Peppat, ning lamavaid vanemaid. Vanemad peaks teadma ja tundma omi lapsi, et osata neile valida kooli. Mina tunnen oma last ja valisin talle väikese ja koduse kooli. Laps käib rõõmuga koolis. Loomulikult on ette tulnud madalseise jne aga selleks on lapsel vanemad ja õpetaja, kes aitavad tal raskustest üle saada ja rõõmsalt edasi minna.
Aga Inno jälle ei tea mida räägib, sest käis ise koolis viimati 30a tagasi.

Hakkame aga kõik kodudes istuma ja tööd ei tee. Nii tore, oleme õnnelikud ;)

KANA1 ütles ...

Mul on mitu tähelepankut.
1. JUMAL tänatud, et Inno lapsel oli tarkust, oidu ja aidu jääda sinna, kus tal on selgelt parem.
2. Kohus teeb ikka vahel nii õigeid otsuseid.
3. Annaks vanaJumal Innole tööd, siis ei tuleks nii lolle postitusi nagu viimasel poolel aastal.

Anonüümne ütles ...

Sul on ikka kõik segi, üks ja sama valimise tasand on, kas laps valib supi või kommi, ema või isa... Vaene mees, kahju on sinust.

Inno ütles ...

Täpselt, Ann, lapsel lasti valida ühte või teist elukohta, aga ta polnud teises õieti olnudki (peale ühe öö magamise). Kuidas sai laps teada, et tal võib seal ka midagi toredat olla?

Anonüümne ütles ...

aga tundub, et see üks öö oligi õudukas, et ta sellest rääkida ei tahtnud ja edaspidi seda majagi näha ei tahtnud. Järelikult polnud ta seal hea ja turvaline.

Irja ütles ...

Mina arvan samuti, et laps võiks käia väikeses kodulähedases koolis. Koduõpet kindlasti ei poolda! Lapsel peab olema võimalik suhelda omaealistega, oma miniühiskonnas koht leida. Sobivaks lasteaeda mineku vanuseks pean kolmandat eluaastat.

Mina ise tahtsin väga lasteaeda minna, aga mu ema võttis mu sealt omaenda hirmude tõttu ära. Mul on sellest nüüd, tagantjärele väga kahju ning oma lastele ma kindlasti midagi sellist ei teeks. Nii et igal juhul lähevad meie lapsed nii lasteaeda kui kooli. Lihtsalt sõime ma ei poolda.

Võrukas ütles ...

Aga kui Roosi ei taha lasteada või kooli minna, mis siis saab? Inno kirjutas, et paljud ei taha, aga sunnitakse. Ühel päeval saaab kohvikust ka villand ja tahab kodutoitu ja kommi.

Irja ütles ...

Ma ei usu seda :). Ta lausa tormab mänguväljaku poole, kui seda näeb, ja läheb seal ise teiste lastega mängima. Mina olin samasugune - tahtsin väga lasteaeda, aga ema tõi mind sealt vägisi ära. Kuna kartis, et ma jään seal haigeks.

Anonüümne ütles ...

Ju laps tunnetas see üks òò, et isa ei paku turvatunnet, vaid hoiab kellegi võõra tädi poole. Lapse hingeelu on lihtne- ta kas kardab, kiindub, armastab, võôristab ja lapsed on ka väga kadedad. Arvata, et laps rõõmustab koos sinuga elu muutuse ja mingi temale võõra naise üle, kellelt issi silmi ära ei saa, on rumalus. Lisaks tekitasid lapsele trauma.

Anonüümne ütles ...

Kas sa arvad, et Roosil on tulevikus lihtne sõpru leida? Minu lapsele muutusid sõbrad tähtsaks juba kahe ja pooleselt - parim sõber oli naabritüdruk. Usaldasin ta vanemaid ja lubasin last külla. Sama tegid nemad. Lastel oli koos tore ja sellest esimesest sõbrast on palju ilusaid mälestusi. See oli mu lapse arengus ülioluline etapp. Kuhu te Roosi sõbra kutsute? Või kes üldse lubab oma lastel teie perega suhelda? Mõtle sellele!

Anonüümne ütles ...

Teie kahe lapsega (neist üks raske puudega) perel on isegi vedanud, et otsuseid teeb juba praegu ja jääb ka tulevikus tegema ainult üks laps (ikka see, kes vastavalt vajadusele on vahel ühe- ja vahel kaheaastane.

Inno ütles ...

Roosi pole veel kahe aastanegi, kuigi talle seda vanust pidevalt külge poogitakse ja ega me siis ei jää igaveseks 2-toalisse korterisse. Samas, ega 2-toaliselgi midagi häda pole. Mina elasin koos kahe vennaga ühes väikses toas kuni 18. eluaastani, mul käisid seal sõbrad, üks hea sõber elas naaberkorteris ja oli praktiliselt kogu aeg meie juures. Pärast ülikoolis ühikas olime lausa kolmekesi 15m2 toas, kus polnud vett ega tualetti ja ka saime ilusti hakkama. Ma ei tea, et kedagi oleks ruumipuudus häirinud, pigem oli õudne elada suures majas, kus ärkasin iga kahtlase krõpsu peale üles.

Inno ütles ...

14:31 anole: ma olin praktiliselt kogu öö laste voodi juures ja valvasin nende und. Trauma tekitas pärast laste ema, kes kukkus räuskama, kui lapsed koju tagasi viisin. Sellest said lapsed trauma, mistõttu nad enam ei tahtnud kuhugi minna.

Anonüümne ütles ...

Haritud inimene, kelleks sa ennast pead, võiks ju teada, et mingisuguseid kolooniaid pole tänapäeval olemas.
Normaalne inimene, kes sa ilmselt pole, ei sea kahtluse alla, kas koolis peab käima või ei.