kolmapäev, 5. oktoober 2016

Juba muistsed eestlased teadsid, kuidas rikkaks saada

Väljavõte Delfi veebist.

Eile vaatasin Vabariigi kodanike saadet ETV pealt ning seal oli juttu majandusest, see on siis sellest, mida peaks tegema, et Eestil majanduslikult hästi läheks. Indrek Neivelt pakkus, et peaks rohkem tööd tegema. No ma ei tea, mulle tundus, et ta polnud päris siiras. Et nagu jättis midagi olulist ütlemata.

Delfi kirjutab, viitega Imelisele Teadusele, et muistsed eestlased olid jõukad tänu ida-lääne kaubavahetusele, mis kulges läbi Eesti. Viikingite ajal tuhat aastat tagasi käis läbi Eesti vilgas kaubavahetus. Tõsi ta on - kogu ida-lääne kaubavahetus kulges, enne Aafrika mereteede avastamist portugallaste poolt 16. sajandil, läbi Venemaa ja Eesti, jõgede kaudu. Pole siis ime, et kaugest Roomast korraldati Eestisse koguni ristisõda, kuulutades Eesti alad Jeesus Kristuse ema Maarja maaks. Tegelikkuses oli see puhas röövretk, kuna isegi roomlaste kõrvu olid jõudnud kuuldused siinsest rikkusest. Eesti alad okupeeriti ja rahvas orjastati aastasadadeks. Kaubavahetus aga jäi - Hansaliidu ajal ja pärast seda Vene impeeriumis kulges ida-lääne kaubavahetus läbi Eesti.

See, et rikkuse tagab kaubavahetus, pole muidugi mingi uudis. Selle defineeris Adam Smith oma teoses "Wealth of Nations" (tõlkes: rahvaste rikkus) juba mitusada aastat tagasi. Kui kaubavahetus on, oled rikas, kui ei ole, siis oled vaene. Nii lihtne see ongi. Just kaubavahetus on olnud viimastel aastakümnetel Hiina majandusliku edu saladus. Eesti arenes pärast iseseisvuse taastamist tormilise kiirusega tänu ida-lääne kaubavahetusele. Eesti esimesed miljonid teeniti Vene metalli müügist läände, sellega tegelesid nii Tiiu Silves, Rein Kilk kui Marek Strandberg. Eesti pensionisüsteemile, mille loomise eest kiidetakse Eiki Nestorit, pandi tegelikult alus käibelt korjatud paber-rublade müügiga Tšetšeeniale.

Aga see pole veel kõik. Eesti ongi Eesti tänu sellele, et siit kulgesid läbi ida-lääne kaubateed juba mitu tuhat aastat tagasi. Ja mitu tuhat aastat on Eesti püsinud tänu sellele kaubavahetusele. Eriti kiire oli areng Tsaari-Venemaa ajal, kui Tallinna ja Riia sadamate kaudu varustati külmal ajal impeeriumi pealinna - Peterburgi. Pole ime, et Eesti rahvaarv sel ajal mitmekordistus ja Eestis arenes rahvuslik liikumine. Soomeugrilastel teiselpool Peterburgi sellist eelist polnud, nad jäid kotti ja kustusid vaikselt ära.

Ning see, et Eestis on täna majandus ja kogu muu elu tardunud, tuleneb kaubavahetuse kadumisest ida-lääne suunal. Paarkümmend aastat tagasi loodi Eestisse massiliselt välisfirmade esindusi sooviga siit suurele Vene turule minna. Nüüd on kõik need esindused suletud ja plaanid ümber tehtud. Koos Eestiga kannatab Vene turu äralangemise tõttu Soome, kus käimas on viimase paarikümne aasta suurimad kärped ja koondamised. Isegi NLiidu kokku kukkumisega kaasnenud lama polnud nii hull. Nii Eesti kui Soome on sõltunud ja sõltuvad edaspidigi otseselt suhetest Venemaaga. Kui neid suhteid pole, siis kukub kõik kokku. Sarnaselt Kuubaga, mis õitses tänu suhetele oma suure naabri USA-ga, ent mis USA-vastase poliitika tõttu langes suurde vaesusse ja on püsinud vaesuses aastakümneid. Kuubalaste keskmine töötasu oli veel hiljuti 10 dollarit kuus.

3 kommentaari:

Frei ütles ...

Meie masus on süüdi idaturu boikott. Sellest on ka varem juttu olnud.

margus kiis ütles ...

Millegipärast ei osanud kivist hooneid ehitada ning linnu asutada. Kui sakslased tulid, siis ehitasid Tarvapää linnuse asemele lossi ja juurde korraliku linna mõnekümne aastaga.

Inno ütles ...

Eesti on olnud mereriik, suuremad asulad olid mere ääres ja eestlastel polnud vaja kivist hooneid ehitada, kuna vaenlasi merel ei olnud. Ja kui vajadus kivist hoonete järele tekkis, siis enam ei jõutud neid ehitada. Saksalased ehitasid kivist hooned, et end eestlaste eest kaitsta.
Eestlased kaotasid oma iseseisvuse seoses kliima jahtumisega, kui sakslased said oma raske rüü ja hobustega talvel üle jää tulla. Muidu oli merel eestlastel eelis, sest neil olid head laevad.