neljapäev, 6. oktoober 2016

Kas puudega last võib peksta?

Eilses Ekspressis oli huvitav artikkel endisest suusatajast, praegusest turismitalu pidajast ja Võru linna volikogu liikmest Silja Suijast, kelle autistist 16-aastane tütar Jane nii talle kui teistele pereliikmetele tihti kallale tuleb. Silja räägib, kuidas ta Janet karistab: tavaliselt saab tüdruk tõreleda ja saadetakse oma tuppa, kuid ta on saanud ka isa käest vitsa.

Ometigi on lapse kehaline karistamine Eesti seaduste kohaselt kuritegu. Mitu lapsevanemat on selle pärast kriminaalkorras süüdi mõistetud. Nüüd tekib küsimus puudega laste kohta - kas nende kehaline karistamine, näiteks vitsa andmine on teatud puhkudel lubatud? Kui laps ründab teisi pereliikmeid?

Kui jah, siis kas ka tavalise lapse füüsiline karistamine on teatud tingimustel lubatud? Sellisel juhul tuleks seaduses need erijuhud ära loetleda.

Tean Siljat tubli ja tööka inimesena, kes meile sageli Roosisaarel joostes vastu tuleb. Peaaegu alati on temaga kaasas ka Jane, kes tõepoolest, nagu artiklis mainitud, aeg-ajalt urahtavat häält teeb. Ma ei tea, milline on Silja igapäevaelu ja seepärast ei taha ma seda ka kritiseerida, aga lapse peksmine tundub minu jaoks siiski äärmuslik meede.

Puudega lapse vanema elu on, kuidas nüüd öeldagi, huvitav. Seal on omad väljakutsed, aga on ka võidud. Kindlasti õpetab see kannatlikkust ja vähesega leppimist. Sa saad aru, milleks tegelikult võimeline oled ja milleks ei ole. Üllatud, kui vähese unega hakkama saad ja nii edasi :).

Mulle väga meeldis Kersti Kaljulaiu ütlus, et elus tuleb teha kõike lusti ja rõõmuga. Ning et kui lusti ja rõõmuga teha ei saa, siis pole mõtet üldse teha. Nüüd tekib küsimus, kas puudega last on võimalik rõõmu ja lustiga kasvatada. Silja seda ei suuda - vits on lusti ja rõõmu täielik vastand.

Huvitav oleks teada, mida ütleks ja soovitaks Kersti Siljale. Oleks tal mõned salanipid selleks, kuidas Silja ja tema mehe Aivo elu kergemaks muuta. Kuidas läheneda Janele nõnda, et tal neid vägivallahooge ei tekiks?

Silja räägib, et tal on soovitatud lapsega rahulik ja kannatlik olla. Ta ütleb, et need inimesed ei tea, milline tema elu tegelikult on.

Ma olen nõus - raske on ette kujutada, kui sa ise samasugust elu ei ela. Aga peab ju ometi olema mingi muu lahendus kui vits.

30 kommentaari:

Kiisukeauh ütles ...

Ma ei poolda kehalist karistamist. Ammugi siis puudega lapse karistamist. Eriti veel vaimse puudega lapse karistamist. Ta ju nagunii ei saa aru miks või mille pärast. Mis aga puutub sellesse küsimusse mida ütleks Kersti Siljale siis ega tal midagi tarka öelda polekski. Tal puudub vastav kokkupuude, kogemus ja arvan ka, et empaatiavõime üldse mingit mõistlikku nõu anda. Mida on öelda inimesel, kes pole sellise olukorraga kuidagi kokku puutunud?
Mina aga olen tänulik, et ema mulle omal ajal vitsa andis. Mäletan, et see oli valus ja rohkem ei tahtnud. Nii, et järgmine kord lollust tegema hakates mõtlesin enne hoolega järgi kas see on seda väärt, et pärast vitsa saada. Vägagi võimalik, et mõne teise lapse puhul poleks see toiminud. Minu puhul mõjus aga väga distsiplineerivalt. Nii, et mõnel puhul vist on vahel üks sahmakas vitsa täiesti kohane. :D

Anonüümne ütles ...

Aga tõesti, mida teha kui su täies elujõus ja sinust tugevam vaimse puudega laps sulle füüsiliselt kallale tuleb? Kui jõudu kasutada ei tohi?

r sa ütles ...

Arvan, et väikese puudega lapse hooletusse jätmine, peaks olema mingil moel karistatav

Anonüümne ütles ...

Kui Irja oleks issu käest paar korda vitsa saanud, oleks ta ehk palju parem kodanik, mitte selline iniseva häälega ülbik nagu ta hetkel on.

Kiisukeauh ütles ...

To Anonüümne 13:29: Vat ei kujutagi ette. Minul kah kogemused puuduvad vaimse puudega vägivaldse lapsega. Aga ega see üksteise kolkimine kasuks küll ei tule. Äkki muutub hoopis veel vägivaldsemaks? Ma arvan, et sel puhul tuleks nõu küsida spetsialistilt.

Anonüümne ütles ...

Nagu ma märganud olen Irja memuaaridest, siis Irja ja issu moodustasid liidu maailma, k. a. ema vastu. Nüüd siis on Inno ja irja kogu maailma vastu opositsioonis... Eks me tuleme kõik oma lapsepõlvest.

Vitsaandmist ei poolda, see on võimu kuritarvitamine. Reeglina on tulemuseks siiski trauma. Õnneks minu vanemad mind vitsaga ei alandanud, ma poleks sellega psühholoogiliselt toime tulnud.

Ann ütles ...

See on kindlasti kontekstist välja võetud lause sul. Me ei tea täpselt mis ja miks.
Kergem on hukka mõista kui mõista.

margus kiis ütles ...

Mul on ka pmst samasugune autistist tütar aga ei peksa teda kunagi. Vahel peksab tema mind aga mis teha.

Anonüümne ütles ...

Inno siin kirjutas, et Irjal oli töölkäiva emana stress ja ta karjus laste peale. Seetõttu pidi töölt ära tulema. Ma arvan, et see on aja küsimus, millal Juuligi kätega vehkimise eest talt tutaka saab. Näha on, et labiilsevõitu emake.

Anonüümne ütles ...

Kunas raamat müüki tuleb?

Anonüümne ütles ...

A millal Irja Roosi kõrvalt tööle läks?

Anonüümne ütles ...

Seal Võrumaa Teatajas vist üritas käia korraks? Inno ise kirjutas, et käis vahepeal, aga täielik hullumaja tuli vâlja.

Anonüümne ütles ...

Ju käis beebi kõrvalt? Sest Roosi ju alles 1.8 aastane ja aastakese olid ju Portugalis, mis Inno siis tegi? Oli lastega kodus?

Anonüümne ütles ...

Ma ei tea, Inno jutt on kogu aeg nii segane. Ehk vahetasid rolle Innoga? Tollel rinnad piisavalt suured, et imetada.

Irja ütles ...

Margus, aga äkki sa annaksid Siljale nõu? Mulle tundus see artikkel kui tema appikarje. Kuidas sa käitud, kui su laps sulle kallale tuleb? Ja kuidas üldse teda distsiplineerid?

Kuna meie Juulike vehib sageli kontrollimatult kätega, siis on olnud kordi, kus ma olen saanud temalt käe- või jalahoobi. Kogemata, sest kätega vehkides Juulike ei kontrolli oma liigutusi - see on tema sündroomi omapära. Mina olen siis tavaliselt Juuli sülle võtnud ja kallistanud. Selle peale on laps rahunenud.

Vägivaldse lapse või noore võib ju endast eemale lükata ja sellega vägivallahoog peatada. Miks teda pärast seda veel "karistada"?

Anonüümne ütles ...

Miks sa võrdled võrreldamatut? Juuli on Janega võrreldes alles titt, tal pole jõudu ollagi. Janel on täisinimese jõud. Küll teilgi see aeg tuleb, eks sa siis ohid ja sööd oma sõnu. Vägivaldse lapse võib eemale tõugata... Ise sa seda teha ei jaksa 10 aasta pärast Juuliga

Ja endal on sul laps pool aega rihmadega kinni. Turvaliselt, et emmet ei tûlitaks.

Anonüümne ütles ...

Autism ja Angelmanni sündroom on ikka ka kaks erinevat asja, Irjakene.

Irja ütles ...

Kui siin Kohvikus on vanemaid, kel autistlike joontega laps, siis oleks huvitav kuulda teie seisukohti.

Ann ütles ...

Ma ei usu, et autistlike joontega vaimse puudega laps saab üldse aru, MIKS teda füüsiliselt karistatakse. Teda füüsiliselt karistades annate talle põhjuse, et ta teisse edaspidi vaenulikult suhtub. Mõelge sellele. Nad ei saa paljudest asjadest aru ja see, mis toimub nende peas jääb meile, tavainimestele, arusaamatuks. See, et autist kellelegi kallale läheb, annab märku, et tal on midai halvasti, teda häirib miski, kuid kuna ta ei räägi ja intellektipuue ei lase tal seda meile selgitada.

margus kiis ütles ...

Autistidel on lihtsad rõõmud. Näiteks armastavad midagi magusat või mõnda lõbustust, näiteks jalutamist või põnevas kohas käimist. Kui nad agressiivseks muutuvad, siis võib neid hoiatada, et nad võivad oma lõbustusest ilma jääda. Saavad aru küll.

Anonüümne ütles ...

Autism on nii laiahaardeline diagnoos, et lihtsalt sõna autismi järgi ei saa kellegile mingeid juhtnööre anda. Iga autist on erinev. Osa võimelised täiesti normaalset elu elama ja osa väga suure vaimupuudega. Vägivalda ei tohiks kasutada kellegi vastu (puudega, või ilma), aga kui inimene oma käitumisega ohustab enda või kellegi teise elu, siis tuleb teda takistada.
Juuli kätega vehkimine ei ole võrreldav vägivallaga. Juuli käed võid sa eest ära lükata, aga kui sulle ikka astub vastu ja tahab lüüa sinuga samas suuruses autist, siis ei ole sul teda kuskile ära lükata. Pigem lükkab ta su ise eest ära.

Artiklit kommenteerima ei hakka (pole lugenud).
Eestis ei puudu oskused autistlike lastega tegelemiseks. Eesti Autismiühing sai alguse juba 1991 aastast. Iga aastaga arenevad asjad aina edasi. Toimuvad erinevad koolitused nii vanematele kui ka spetsialistidele. Need lapsed kes on praegu värskelt diagnoositud, need saavad ikka kordadest rohkem spetsialistide abi kui need autistid kes praegu16 aastased või vanemad noores eas said. Audistide jaoks on lausa eraldi lasteaiad ja lasteaiarühmad loodud, kus neid igapäevaselt abistatakse ja arendatakse.

Ka teie Juuli saaks abi ja naudingut mõnest sellisest lasteaiarühmast kui te talle vaid seda võimaldaks.

Irja ütles ...

Kas autistid ei ründa nendes lasteaiarühmades teisi lapsi? Silja räägib selles artiklis ka sellest, et tema Jane on Järve koolis kaasõpilasi rünnanud, nagu ta ütleb, neile "tou" pannud. Mina ei julgeks panna Juulikest sellisesse rühma, kus on agressiivseid lapsi.

Anonüümne ütles ...

Irja, isegi tavalises lasteaias esineb agressivseid lapsi. Koolist rääkimata. Mis nüüd saab siis? Hoiate oma lapsi eluaeg kodus või?

Arvaja ütles ...

Irja, sa räägid siin, et ei julge last panna lasteaeda jne. Kas sa ei arva, et asi pole sinu panemises? Kas lasteaed on üldse nõus võtme Juulikese kui nad teavad, et sa ei teeks elusees lasteaiaga koostööd-See, et sa arvad, et sinust sõltub kas laps saab lasteaeda või ei , see pole sinu teha. Veelenam kui lapsel ju puue. Seda hinnatakse ja lasteaias on vaja palju erinevaid arstil käikude tagasisidet. Näiteks- Mida juulike sööb, mida mitte. Mida talle meeldib teha. Lõunauinakud- teraapiad. Jah teraapiad, sest lasteaias on kohustuslik tund liikumisõpetus- Kuidas kasvatajad saavad selles tunnis hakkama kui laps pole enne saanud teraapiat. Teil läheb juba lasteaias väga raskeks.

Irja ütles ...

Ma ei tea, mina olen siin Võrus juba ühe lasteaiaga rääkinud ja nad väga hea meelega võtaks Juulikese sinna.

Anonüümne ütles ...

Nii, ja mis teid takistab?

Ann ütles ...

Nu ma tahan näha kus need kohad nii väga kõik perekond Tähismaad ootavad. Pigem oli see nende poolt viisakas vastus. Kõik teevad seda, et ei satuks siia blogisse.
Lasteaeda minekuks on vaja läbida põhjalik terviseuuring ja põhjendused raviks jne.
Aga nu milleks seda seletada, te ei pane nagunii lapsi lasteaeda. Teil on vaid jutt. Ohh kardame haigusi ja ohhh kardame löömist. Lapsed peavad reisima jne. Soojamaa reisil jäid teil lapsed kolm korda enne lendu haigeks. Siis ei kartnud?

Anonüümne ütles ...

Neid takistab ilmselt see, et kui Juulit kaasas pole, siis nad ei saa Selveri ett "letti" sõita. Peavad puudega last kaasas vedama.

Anonüümne ütles ...

Isegi oma naiivsuses ja ekspert igal alal suhtumise juures on kohatu võrrelda väikest Juulit ja autismiga teismelist. Tõukad endast eemale märatseva autistliku lapse? Oma last autismiga lapsega ühte rühma ei pane? Kuhe see autismiga laps peaks siis minema, paksu metsa sisse asumisele? Väga silmakirjalik ja empaatiavõimetu suhtumine.

Märatseva lapsega ei ole muud teha kui tagada tema ja ümberkaudsete ohutus. Eestis korraldatakse autistlike lastega tegelevatele spetsialistidele ja lastevanematele Verge metoodika koolitusi, mis on just agressiivsele käitumisele suunatud. Aga võtmesõna ei ole tegelemine tagajärgedega vaid ennetus ja veelkord ennetus. Ja varjane sekkumine sinna kõrvale.
Väikesest peale tegelemine võrdselt nii lapsele eneseväljenduse õpetamisega (alustades piktogrammidest ja PECS piltidest) kui ka tema käitumise analüüsimisega. Väga lihtsalt seletatuna analüüsida põhjus-tagajärg seoseid. Seda on võimalik teha pideva jälgimise ja videoanalüüsidega. Kui last afektiseisundisse viivatest põhjustest on rohkem aimu, saab neid vältida või last nendega harjutada. Samuti paraneb olukord, kui laps suudab ennast kasvõi piktogrammide abil selgeks teha. Rahunemiseks meeldib paljudele autistlikele lastele pugeda kitsastesse ruumidesse (näiteks riidekappi või kasti). Närvisüsteemi rahustamiseks on spetsiaalsest välja mõeldud ka rasked (näiteks liivaga täidetud) tekid-vestid jms, mida lapsed saavad ärevuse korral kasutada.

Eestis on spetsialiste küll ja koolitusi ka tehakse, loomulikult ei ole võrreldav mitmete arenenud riikidega. Lihtsalt väga põhjalikult koolitatud spetsialiste ei jätku kõigi "raskete juhtumite" juurde, sest autistliku lapse jälgimine ja analüüsimine ja hüsteeriajhoo ennetamiseks on kordades rohkem võhmale võttev võrreldes Inno kurtmisega, kui väsitav on pidevalt jälgida milla tuleb Irjale vett pähe valada.

Kristiina Allekõrs ütles ...

Vastus on raudne ei. Kui ründab siis takistada võib rahunemiseni võtetega mida näidati terveisioonis. Muust saab trauma. Oma kogemus. Ma ei olegi üle saanud ja kiindumishäire on ülikõva. Ainult halba tunnen ja kõik läheb hinge. 30selt on närvid nagu 70sel ja kuhugi ei taheta,teismeeas muutusin ise vastuhakkajaks.