neljapäev, 6. oktoober 2016

Kas puudega last võib peksta?

Eilses Ekspressis oli huvitav artikkel endisest suusatajast, praegusest turismitalu pidajast ja Võru linna volikogu liikmest Silja Suijast, kelle autistist 16-aastane tütar Jane nii talle kui teistele pereliikmetele tihti kallale tuleb. Silja räägib, kuidas ta Janet karistab: tavaliselt saab tüdruk tõreleda ja saadetakse oma tuppa, kuid ta on saanud ka isa käest vitsa.

Ometigi on lapse kehaline karistamine Eesti seaduste kohaselt kuritegu. Mitu lapsevanemat on selle pärast kriminaalkorras süüdi mõistetud. Nüüd tekib küsimus puudega laste kohta - kas nende kehaline karistamine, näiteks vitsa andmine on teatud puhkudel lubatud? Kui laps ründab teisi pereliikmeid?

Kui jah, siis kas ka tavalise lapse füüsiline karistamine on teatud tingimustel lubatud? Sellisel juhul tuleks seaduses need erijuhud ära loetleda.

Tean Siljat tubli ja tööka inimesena, kes meile sageli Roosisaarel joostes vastu tuleb. Peaaegu alati on temaga kaasas ka Jane, kes tõepoolest, nagu artiklis mainitud, aeg-ajalt urahtavat häält teeb. Ma ei tea, milline on Silja igapäevaelu ja seepärast ei taha ma seda ka kritiseerida, aga lapse peksmine tundub minu jaoks siiski äärmuslik meede.

Puudega lapse vanema elu on, kuidas nüüd öeldagi, huvitav. Seal on omad väljakutsed, aga on ka võidud. Kindlasti õpetab see kannatlikkust ja vähesega leppimist. Sa saad aru, milleks tegelikult võimeline oled ja milleks ei ole. Üllatud, kui vähese unega hakkama saad ja nii edasi :).

Mulle väga meeldis Kersti Kaljulaiu ütlus, et elus tuleb teha kõike lusti ja rõõmuga. Ning et kui lusti ja rõõmuga teha ei saa, siis pole mõtet üldse teha. Nüüd tekib küsimus, kas puudega last on võimalik rõõmu ja lustiga kasvatada. Silja seda ei suuda - vits on lusti ja rõõmu täielik vastand.

Huvitav oleks teada, mida ütleks ja soovitaks Kersti Siljale. Oleks tal mõned salanipid selleks, kuidas Silja ja tema mehe Aivo elu kergemaks muuta. Kuidas läheneda Janele nõnda, et tal neid vägivallahooge ei tekiks?

Silja räägib, et tal on soovitatud lapsega rahulik ja kannatlik olla. Ta ütleb, et need inimesed ei tea, milline tema elu tegelikult on.

Ma olen nõus - raske on ette kujutada, kui sa ise samasugust elu ei ela. Aga peab ju ometi olema mingi muu lahendus kui vits.