reede, 7. oktoober 2016

Lihtsad asjad, mis kipuvad ununema

Väljavõte Delfi veebist.

Delfis on toodud päris head soovitused Harvardi Ülikooli psühholoogidelt. Vanemad teavad hästi, et mida rohkem lastega koos aega veeta, seda paremini lapsed arenevad. Ometi kiputakse seda lihtsat tõsiasja unustama.

Nagu väidavad psühholoogid, on laste arengus kõige alus laste ja vanemate koos veedetud aeg. Lapsevanem on lapse jaoks esimene sõber, sellest sõltub, kas ja kuidas oskab laps tulevikus ise sõprussuhteid arendada. Kui lapsel ei arene sõbrasuhet oma vanemaga, on tal raske luua lähisuhteid hilisemas elus.

Samuti on oluline lapsele selgeks teha, et nad on oma vanemate jaoks kõige kallimad. Kui paljud vanemad on seda oma lastele öelnud? Ja kui seda lastele öelda, siis on palju raskem oma last lüüa või füüsiliselt karistada - kas seda tehtaks kõige kallimale inimesele?!

Vanematega koos aega veetes õpib laps elutarkusi - kuidas lahendada probleeme, kuidas raskustest välja tulla, kuidas lahendada erimeelsusi. Seda laps kusagilt mujalt õppida ei saa kui oma vanemate pealt.

Tööharjumus tuleb lapsel samuti vanematelt - aga seda juhul, kui vanemad kaasavad last oma töödesse ja tegemistesse. Minu kogemus ütleb, et lapsed on väga abivalmid ja tahavad teha isegi rohkem, kui on nende võimed. Ma näen seda väikse Roosikese pealt - igal sammul tõttab juba 1-aastane laps sulle appi. Lapsel on tohutu tahe kõike teha. Aga seda ei tasu keelata  või alla suruda - muidu võib laps hakata töö tegemist ja abistamist võõristama.

Üks oluline asi, millega vanemad saavad lapsi aidata, on negatiivsete emotsioonidega toimetulek. vanemad ise ei tohiks ma emotsioone alla suruda, siis ei tee seda ka lapsed. Väga levinud on, et viha, häbi ja kadedus hoitakse pikalt enda sees, kuni tekivad tõsised probleemid, näiteks alkoholism ja narkomaania.

Vanemate üks oluline ülesanne on näidata lastele, kui mitmekülgne on maailm, ehk siis võtta lapsi kaasa reisidele ja rännakutele. Ainult nõnda õpib laps kohanema teistsuguste inimeste ja kultuuridega ja see omab kaasaja globaliseeruvas maailmas üha suuremat tähtsust.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Inno millal sa ometigi midag uut kirjutama hakkad? Kaua sa enda elu siin ikka õigustad? Mida on lastel küll teie elust õppida? Lapsed on kodu peegel ja nad matkivad täpselt oma vanemaid. Kuidas Roosi vetsupotis kingaga solberdas, seda me oleme juba näinud. Elukestev õpe. :D

Ann ütles ...

Jälle sama teema. Üle nädala sama heietus. Laps peab peres muudki õppima kui vankris kinni istumine ja väikses kuudis mängimine.

Inno ütles ...

Ann, kas keegi käsib neid heietusi lugeda või? Kes see on, kes käsib?
Vankris on lapsed jalutuskäigu ja lõunauinaku ajal, 1-2 tundi päevas. Värskes õhus ikka parem magada kui toas. :)

Ann ütles ...

Loen, sest mul on lastest kahju. Tõsiselt kahju. Lastest ei hooli teie majas keegi. Kahjuks pole neil lastel ka vanavanemaid, kes neid vahepeal toetaks.
Te pakute lastele reise ja seiklusi. Üks kerjamise seiklus ei tähenda ju seda, et te seda pidevalt pakute. Eeskuju teist ka ei ole lastele. Ja Roosit nimetate juba 1,5a 1aastaseks. Äkki ta ikka vahepeal kasvab ja areneb? Aga kuna te pidevalt teda Juuliga võrdlete, siis võib arvata, et tal on ka mingi mure?

Anonüümne ütles ...

Mida Te siis oma eeskujuga lastes harjutate ? Vanemad veedavad enamuse ajast naüilt riietatuna voodis lösutades, Mingi töölkäimise kohustus lihtsalt puudub ja välja minnakse poodi jalutama.
Isa teeb süüa, peseb ja on igati emale abiks: Olete küll heteropere, kuid Inno täidab homopaari passivse pederasti rolli. Mida need tüdrukutirtsud sellisest koosolemisest õpivad ja kas just seda on neile vaja? Kas kasvatate neid samasugusteks ülalpeetavateks ühiskonnaheidikuteks nagu te ise?

Anonüümne ütles ...

Issand kui jubedad inimesed siin blogi loevad,kes võtavad õiguse iga päev teiste elu elada ja kogu aeg kritiseerida....

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.