Eestisse ei jõua tähtaegselt kohale ükski tellitud laev, väljavõte Delfi veebist.
Kas keegi oskab seletada, mis kuradi pärast ei saanud Eestis neid Saare- ja Hiiumaa vahet sõitvaid laevu teha? Eestis on küllalt laevatehaseid ja sellise laeva tegemine pole ju mingi raketiteadus. Tavalised praamid. Mispärast tuli need laevad tellida Türgist ja Poolast, kust ükski õigel ajal kohale ei jõua. Ma kohe ei usu, et türklased ja poolakad teevad paremaid laevu kui eestlased.
Miks Eestis kohapeal sellised asju teha ei saa? Oleks saanud sajad inimesed tööd ja raha oleks koju jäänud. Või mis?! Ja siis hädaldatakse, et Eesti majandus kiratseb.
22 kommentaari:
Millised on need Eesti laevatehased, mis peale remontimise ja merekonteinerite valmistamise ka laevu ehitavad?
Remont ongi ehitus ju! Vanasti ehitati Eestis laevu, mis seilasid maailmameredel.
Remont on ehitus, palun luba naerda :D Tapeedi panek on maja ehitus :D
Inno, sa oled nii loll, et valus hakkab. Ma arvan üha enam, et need üksikud head majandusartiklid kirjutas tegelikult Ingrid ja sina vorpisid hoopis tema eest kodus Kroonikasse paska.
Vanasti olid laevad puust ja mehed rauast - nii ütleb rahvasuu. Nüüd on laevad rauast ja mõni mees kokku pandud sitast ja tatist ja jopptvajumatist. Nagu näiteks Inno.
Irvita-irvita, varsti oled ise ka töötu. Kui sa juba pole. :)
P.... kukkund majandusajakirjanik arvab, et Eestis on mitu laevatehast, mis suudaks selliseid laevu ehitada!! No see on tase!
Jah, kui ma oleks kogemata (majandus)ajakirjanik ja kirjutaks sellist joga nagu sina, oleks ma tõesti ammu töötu. Õnneks pole ma ajakirjanik ja pole ka töötu.
Laevu ehitati küll vanasti. Aga need olid sellised väikesed, väikesed. Puust tehti. Pikkust umbes 90 jalga. Kaks masti kah. Kutsuti neid kaljasteks. Vaid mõni suur parklaev ehitati Eestis. Hiljem tehti tillukesi raudlaevu. Neid nimetatakse lihtriteks. Lihter ja praegu Poolas-Türgis tehtavaid saab võrrelda umbes nagu tõukeratast ja diiselvedurit. Tõukeratta vabrikus ei saa diiselvedureid ehitada. Miks? Sellepärast, et tõukratas on tillukene ja vajab lihtsaid tillukesi tööriistu. Vedur aga hiiglaslik ja vajab hiiglaslikke tööriistu ja omakorda vajavad need hiigla palju inimesi, kes nendega mõistavad ümber käia. Vaat seetõttu ei saagi selliseid suuri laevu praegu Eestis teha.
Võibolla peaks uuesti majandusajakirjanikuks hakkama, ma vaatan, et asi ikka päris hull. :)
Jah, pane ruttu küsitlus üles, et kas sa peaksid hakkama uuesti majandusajakirjanikuks. Aga äkki lood hoopis pereäri ja hakkad laevu ehitama?
Laevatehaseid on Eestis küll ja ei tehta mitte ainult paate: https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_laevatehased
Eesti on mereriik, võiks teha isegi sõjalaevu.
Jah, hakake perega sõjalaevu ka tegema. Isegi kui Võru ei ole merelinn, siis sõjalaevad kuluvad Peipsi peale ka ära.
Viimast kommentaari lugedes ei imesta, miks Eesti majandus pekkis on. Võrus on ka laevatehas, muide, kust tellib laevu Rootsi piirivalve. Aga eestlastele pole piisavalt kosher.
Kaater ja praam. Siga ja kägu. Inno ja majandusajakirjanik.
Baltic Workboats on päris kobe laevaehitusfirma
Odavam oleks olnud sild ehitada,
Suuri laevu ei saa Eestis iial ehitatamagi ilma suure ettevalmistusetööta, mis neelab põrgulikult raha ja hiljem reostab hullult loodust. On mitmeid teis asju, mida riik vajab, mida saab teha, aga millegipärast ei tehta. Näiteks riigikaitse heaks. Tallina Arsenali tehase püssid tõid meile lausa kaks korda Argentiina karika, Kaitseliit aga vehib ikkagi Norrast toodud AG-3, mis on raske, kohmakas ja ei kannata mustust ülepea.
OK, automaat on liiga keerulist Know-how`d täis. Nende osasid saaks ikka teha. Olgu, ka need on liiga keerukad. Miinipildujaga saaksime ikkagi hakkama.
Kallis ja ebarentaabel on Eestis teha, nõuab hulga head tööjõudu, mida Eestis pole. Nii ihtne see ongi.
tegelikkuses oli väga lihtne põhjus - etteantud tähtaeg pandi ebareaalselt lühike ja eesti laevatehased ei hakanud vaeva nägema.
Postita kommentaar