esmaspäev, 17. oktoober 2016

Töötus tagab turvalisuse

Ma pole oma täiskasvanu-elus viimase 25 aasta jooksul end veel nii turvaliselt tundnud kui nüüd ametlikult töötuna. Viimati oli selline tunne lapsena koolivaheajal maal vanaema juures.

Kõigepealt pidin täiskasvanuna minema nõukogude armeesse, kus turvalisusest oli asi päris kaugel, ma ei hakka täpsemalt kirjeldama, aga seda aega iseloomustab kõige paremini asjaolu, et seal kaotasin surmahirmu.

Siis edasi tuli 1990ndate algul ülikool, mis tollal oli kaugel turvalisusest. Iga päev tõi uudiseid, kuidas võetakse ära stipendiumid ja muud toetused ning elamise, toidu ja muu eest pidid tudengid hakkama maksma täie rauaga. Seda aega meenutavad suur ebakindlus ja ebastabiilsus. Ma olin mitmel korral veendunud, et jätan ülikooli pooleli, aja seda mitte huvi, vaid raha puudusel. Paljud minust andekamad kaastudengid läksid tööle ja enam ülikooli ei naasnud.

Siis edasi eraettevõttes tööd tehes ei võinud kunagi kindel olla, et sind lahti ei lasta. Pidid end iga päev tõestama. Ma ei ütle, et see tingimata halb oleks olnud, aga turvalisusest oli asi kaugel. Seal oli tunne nagu giljotiini all.

Ettevõtjana oli elu veel rängem. Näiteks majanduskriisi alguses oli olukord, kus kõik tulud kadusid ühe päevaga lihtsalt ära, aga kulud püsisid endised. Eks sa püüa siis sellises olukorras hakkama saada. Õnneks polnud ettevõttel töötajaid, ma ei kujuta ette, mis näoga oleks neile otsa vaadanud. Ettevõtja elu võib võrrelda Mordoriga, kus maksuameti Sauroni silm sind pidevalt jälitab. Ja erinevalt Sõrmuste Isandast polnud ka kusagil näha Frodot, kes oleks sellele õudusele lõpu teinud.

Ja ega palgatööl poleks parem olnud. Näiteks Võru ajaleht, kus vahepeal olin ametis, võitles igapäevaselt elu ja surmaga ning tööd tehes polnud kunagi kindel, kas saad selle eest mingit tasu või mitte. Ok, lehes töötamine polnud päris Mordor, aga ega palju puudu jäänud.

Mis huvitav, palgatööl, aga veel vähem ettevõtjana ei tundnud mitte keegi huvi, kuidas mul läheb, kuidas saan hakkama paberimajandusega, mis nõudis ettevõtjana tegutsedes rohkem aega ja energiat kui ettevõtlus ise. Kujutate ette - ettevõtja põhiline aur kulub täna paberite täitmisele, paberimajandus on muutunud ettevõtluse olemuseks.

Aga nüüd töötuna on olukord hoopis teine. Mul on tekkinud stabiilne sissetulek, mis ei sõltu mingitest tõmbetuultest. Ma tean, et kindlal päeval tuleb kindel toetus. Kui vaja, saan pöörduda abi saamiseks toidupanka või laste asjus lastekaitse spetsialisti poole. Kõik elamine makstakse kinni. Mul on selline tunne, et olen justkui pääsenud Keskmaa haldjate juurde elama. Kus paitatakse pead, tuntakse huvi, kuidas mul läheb, kas kõik on korras, kuidas ma hakkama saan. Mul ei ole lihtsalt sõnu.

Töötukassa kontor on avar ja valgusküllane, kaasaegselt sisustatud. Seal on isegi laste mängunurk. Töötukassas inimesed naeratavad meeldivalt, see nagu polekski päris, vaid mingi võlumaailm. Otsitakse sobivat töökohta. Nõustatakse karjääri osas. Pakutakse koolitusi. Kujutate ette! Mul polnud ettevõtjana aega ega võimalusi end koolitada, seda ei pakutud isegi palgatööl. Aga nüüd töötuna, palun väga! Kokku makstakse kinni kuni 2500 euro ulatuses koolitusi. No mis sa hing veel oskad ihaldada!

See pole iroonia, see on päriselt ka nii. Töötus tagab turvalisuse. Kahju, et ma selle alles nüüd avastasin. Seda polegi igaveseks vaja, piisab, kui seda natukenegi nautida. See on nagu sõõm värsket õhku olukorras, kus pead oma pead pidevalt vee all hoidma.

32 kommentaari:

Võrukas ütles ...

Millised koolitused sa siis nüüd läbinud oled? Sa pole meile kirjutanudki.
Inno sa oled ikka paras nännipunn. Terve elu ainult hirmu tundnud ja elu on jäänud elamata.
Enamus mehi on sõjaväes käinud ja ellu jäänud, ülikoolis pivad ja tunnevad rõõmu, teevad kärjääri ja oma firmasid ning ei pabista nagu õnnetusehunnikud. elavad elu täiel rinnal ja naudivad seda.
Sinu praegust olukorda ei kadesta ilmselt paljud, sest see on alandav paljudele. täisjõus mees ootab toetusi ja ei hoolitse ise oma perekonnaeest. Esimesed lapsed kasvatas üles nende ema ja nüüd loodad ainult riigi abile. Ühel päeval saab aga see otsa ja mida sa siis teed? kes sind sellisena tööle tahab, kes midagi teha ei viitsi. Sa oled ikka hale kuju küll.
Kahju jah, et sa juba enne seda ei avastanud. oleksid juba täiesti mandunud ja rajalt maas.
Sa oled ikka nii hale kuju.

Anonüümne ütles ...

Inno kuidas su kõhuga on? Kas istud ikka veel potil ja sa pea ei tööta?

Anonüümne ütles ...

töötukassa toetab ainult 1 aasta siis lõppevad toetused ära ja oled eluheidik kui tööle pole seniks läinud. Tõsi lapsetoetused jätkuvad aga need ei ole ju märkimisväärsed.

Anonüümne ütles ...

Täiesti masendav on selliseid kirjutisi lugeda. Paljud vehivad lausa mitme kohaga tööd teha et oma maksudest ka ahjupealseid toita, et nad saaks omal kõhu täis ning kommunalid makstud. Kuid nemad veel kiitlevad kui targalt nad teiste peal liugu lasevad ning lisaks oma toetustele veel ka annetusi kerjavad. Sest neil on unistus saada elus lihtsamini läbi.Teiste najal. Põlastusväärsed tegelased.

Ann ütles ...

Mitmel koolistusel sa käinud oled? Olen vaatleja neil koolitsutel osalenud. Enamus neist ei taha töötuna arvel olla, sest see ei ole tore elu. Töötuna on tore olla vaid neil, kes ei oota elult midagi ja püüavad passiivselt ära elada. Aga mis elu see on? Eriti kole oli vaadata närbund mehi, kes kurtsid kui kasutuna nad ennast tunnevad. Lapsed lähevad kooli/lasteaeda, naine käib tööl ja tema konutab kasutuna kodus. Tore on mingi aja, et keegi on kodus ja kõik nn kodused tööd on tehtud ja joone peal, aga see pole see.
Vahel tahaks mees ju naise teatrisse/kontserdile viia ja peale seda restoranis süüa, aga kust saada selleks raha? Läheks lastega veeparki ujuma, kust saada raha? Sõpradega pubis jalka vaatamiseks oleks ka jälle veidi raha vaja. Lapsed tahavad teatrisse, ekskursioonidele või sõpradega kohvikusse minna, taas raha vaja.
Aga sa ei julge kuskil käia, sõpru ammugi ei ole. Nii et naudi seda töötu elu veel veidi. Koolitusi antakse sulle ka vaid siis kui sa peale seda tööle ka lähed.

Anonüümne ütles ...

Tavaline meediaprovokatsioon, ei enamat...:)
Olen ise oma elus korra töötuna arvel olnud, sedagi sellepärast et tahtsin saada töötuskindlustushüvitist, mis hea palgaga välja teenitud..9 kuud pidasin vastu, siis lõpetasin ära, korra kuus tuli käia end näitamas ja nutust nägu tegemas, kuidas tööd ei ole ega leia jms....on jah turvaline, aga seda juhul, kui kõrvalt musti tööotsi leiad...vastasel korral tekib ikka armetu ja närune tunne, pole nagu tuttavategagi millestki rääkida,

Anonüümne ütles ...

Kas Tähimaadel on ka mõni tuttav? Ei mõtle siinkohal õunu ja seeni annetavaid "naabritädikesi" või töötukassa amtnikke, vaid neid, kellega võiks olla tõesti millestki rääkida. Aga samas - millest Tähismaadega ikka rääkida peale selle et kilusupp on.

Inno ütles ...

Pigem on nüüd just aega tuttavatega rääkida, maast ja ilmast, filosofeerida. :) Ma ei jõudnud varem ühtegi raamatut lugeda, polnudki nagu, millest rääkida, isegi oma abikaasaga. Temal nina kogu aeg raamatus, aga mina ei jõudnud ühtegi raamatut lugeda. Või millest on üldse rääkida, kui raamatuid ei loe?

Anonüümne ütles ...

Aga mõnedele meeldib töötu olla ning hoiab kramplikult toimetuleku summast kinni. Siis saab mingi haletsuse ja kaastunde osaliseks. Ning sotstöötaja käib kodus tema nurkasid tolmust puhtaks pühkimas ja tema pead silitamas.

Anonüümne ütles ...

Inno, Sa unustad ühe surmaohu, mis Sind kummitas - kohtutäitur nõudis ju poegadele elatisraha. Eraettevõtja või OÜ-taja ? Sa ei raatsinud makse maksta, kuid nüüd elab Su pere teiste inimeste maksudest ja kiidad seda elu taevani ... Mis koolitustesse puutub, siis pastlale võib anda kasvõi 3 diplomit ja 10 koolitust aga ta jääb ikka pastlaks. Lasteatoa puudusi haridusega ei paranda.

Anonüümne ütles ...

Mõni endast üliheal arvamusel, kuid samas vaid annetustest ja sotsiaaltoetustest elav arvab et need Töötukassa koolitused ei kõlbavat tema jaoks kuhugi, sest tema ülikõrgele enesehinnangule sobivad vaid tohutult kallid koolitused ning toimumispaigaks peaks olema vaat et lausa Hiltoni konverentsisaal koos mitmekihilise lõunaga. Ainult siis ta suvatseks kohale ilmuda. Kuid ka siis hakkaks ta koolitajale vastu vaidlema, sest tema on tunduvalt targem kui koolitaja.

Anonüümne ütles ...

Sellepärast siis Irja ei jõuagi midagi, et nina kogu aeg raamatus. Oma raamat ei saa kuidagi valmis, sest pole aega.

Inno ütles ...

Ega raamatu kirjutamine pole päris saapavabriku töö, kus muudkui vorbid ja vorbid. See nõuab vahepeal aja maha võtmist ja inspiratsiooni ammutamist, näiteks raamatutest.

Anonüümne ütles ...

Irja pani ise raamatu valmimise tärmini ja kuulutas seda avalikult. nüüd on ta seda raamatut 5 aastat kirjutanud. Käisite isegi Portugalis inspiratsiooni ammutamas, aga tuhkagi. Oktoober on ka juba poole peal.Pidi septembris valmis saama.miks siis teiste raamatutest maha viksida kui see tema oma peaks olema.

Inno ütles ...

Oi, Irja raamat pidi juba 3 aastat tagasi valmis saama. Aga ma juba märkisin, et raamatu kirjutamine pole päris saapa valmistamine.

Võrukas ütles ...

Kas saapa valmistamisega saaks siis Irja hakkama? Arvan, et see töö tuleb ka ikka enne selgeks õppida ja pole see nii lihtne midagi.

Frei ütles ...

Töötud või muud heidikud peaksid endale teadvustama, et nad ei ole oma kurvas saatuses enamasti ise süüdi …ja et enesehaletsus, passiivne protest või mugandumine tegevusetusega pole lahendus.

Ühiskonnas toimuvad praegu kodanikest sõltumatud karmid protsessid. Oskamatu juhtimine on põhjustanud ressursside väljavoolu ja totaalsed kärpimised, mida Eestis nimetatakse millegipärast reformideks. Saabunud on võltsoptimismile ning priiskamisele järgnev loomulik (majandus)langus.
Kahjuks ei ole liidriteks settinud just mitte kõige targemad ja teistest hoolivamad indiviidid, kes üldise elatustaseme tõstmise asemel tegelevad hoopis mingite pseudoprobleemidega.

Anonüümne ütles ...

Nende ükt parmudega filosofeerid või? Ega teil ju muud tutvusringkonda pole ��

Inno ütles ...

11:36 anole: Need ÜKT "parmud" teenivad Soomes mitmekordset Eesti keskmist palka, muide. Olen neilt tõesti palju õppinud, näiteks Soome elu-olu kohta.

Freile: see on tõesti nii, aga kas olukorraga kohanemist saab nimetada just leppimiseks? Võibolla ei olegi süsteem üdini mäda, vaid vastupidi, uusi võimalusi pakkuv. Et ei peagi nii palju rabelema ja mõistlik oleks kehtestada kodanikupalk nagu seda planeeritakse Soomes, et inimesel oleks võimalik elus vajadusel aeg maha võtta, näiteks väikeste lastega kodus olemiseks, raamatu kirjutamiseks, sugulastega suhtlemiseks vms. Sest tegelikult tänapäeval Euroopas pole ära elamiseks enam tööd vaja teha, sest toitu ja muud on üleliia, isegi elamist pakutakse juba tasuta.

Anonüümne ütles ...

Sotsiaalses kõrvaletõugatuses turvalisust näha on jälle lapsik lähenemine- mul polegi teid vaja! Pole mõtet kogu maailmaga konfliktis olla, see ei tee õnnelikuks ja närib seest! Ükskõik kui palju sa ka kireks siin, et sa oled õnnelik, siis keegi ei usu. Innost võiks teha õpikunäite, mus juhtub mehega, kes on olnud kahele naisele saapanartsuks- teeb seda, mida naised ütlevad (muidu vist ei anta keppi), omal igasugune "personality" puudub ja naiste elu elades jõuab veel järeldusele, et tal on kõik hästi! Ära enam rinnapiima joo,võta parem pudel õlut, saad ehk mehe lõhna külge!

Anonüümne ütles ...

Inno kui elamisi tasuta jagatakse, siis minge võtke endale suurem korter. Neljakesi ühes toas on ikka narr elada Lapsed ei maga öösel ja naine, kes öösel ei karju on päeval närviline.

Anonüümne ütles ...

Vaene tupeseeneline. Eksisid jälle tihnikusse ?

Anonüümne ütles ...

Mis ameti peal nad siis kah Soomes on, puha arstid kõik või? Isegi kõige lihtlabasemad ehitajad ja koristajad teenivad Soomes "mitmekordset eesti keskmist palka", kui sa veel ei teadnud.

Irja ütles ...

Raamatust - alustasin selle kirjutamist tõesti viis aastat tagasi, aga avalikult rääkisin sellest alles aasta tagasi. Kui sul on väikesed lapsed, siis läheb kirjutamine aeglasemalt. Jääb laps haigeks, siis sa ju ei kirjuta, vaid valvad lapse voodi juures. Kui lapsed öösiti ei maga, siis oled päeval selleks liiga väsinud, et kirjutada. Kirjutan omas rütmis ja siis, kui on isu kirjutada. Kui kirjutada vastutahtsi, siis ei tule hea tekst, olen seda kogenud.

Mulle on tähtis see, et suurem osa raamatust on valmis. Tähtaegade seadmine on normaalne, sest siis sa pingutad selle nimel, et tähtajaks mingi osa teksti valmis saada. Kui kõike ei jõua, sead järgmise tähtaja jne. Nüüd on veel väga vähe kirjutada jäänud.

Anonüümne ütles ...

Inno, hakka kaasautoriks ja kirjuta ise Irja raamatule lõpp. Mehe vaatepunktist ja selline kiiksuga, mis kogu eelneva loo pea peale keerab. Äkki saate kahe peale veel hea asjaga maha,

Irja ütles ...

Inno juba ähvardaski, et kui ma kiiremini ei kirjuta, siis ta kirjutab ise lõpuni. Kes teab, kas sellepärast, aga selle peale ma hakkasin kiiremini kirjutama ja nüüd on väga vähe jäänud veel :).

Anonüümne ütles ...

Inno kirjutas:
Need ÜKT "parmud" teenivad Soomes mitmekordset Eesti keskmist palka, muide. Olen neilt tõesti palju õppinud, näiteks Soome elu-olu kohta.
Inno on sama lauset varemgi kirjutanud. Küsimuse, kas need auväärsed kodanikud-töörabajad (küprokipanijad? lammutustöödel naelte väljatõmbajad?) ka makse maksavad oma mitmekordse palga pealt (Eestis? Soomes?) ja ka näiteks elatist lastele, jättis Inno loomulikult tralle omase elegantse lohakusega vastamata. Võib olla kindel, et jätab ka seekord.

Anonüümne ütles ...

Ühiskond ei toimi nii, et jääme aga kõik koju magama, võtame vastu kodanikupalga ja midagi ei tee. Keegi peab ka tootma ja hüvesid looma ning kuni me ei ela Isaac Asimovi tulevikumaailmas, kus kõike teostavad robotid, on isegi mehe-naise eest kellele vaja, siis peame ikka ise jalad kõhu alt välja ajama ja tootma ning teenuseid osutama.

Anonüümne ütles ...

Aga kus kohast tuleb see raha, mida Innole makstakse?
See tuleb nende inimeste taskust, kes teevad tööd, riskivad, väsivad, tunnevad ennast ebaturvaliselt.
INNO KIRJATÜKK TULEKS SAATA ASUTUSSE, KES OTSUSTAB TOETUSTE ÜLE INFOKS, ET SEE MEES EI KAVATSEGI TÖÖD TEGEMA HAKATA.

Anonüümne ütles ...

Kui tänaval kerjavad mustlased, siis internetis teevad sama tööd interneti mustlased. Mõlemate jaoks on töötu olemine omaette rikkus.

Anonüümne ütles ...

Ma ei saa aru kommenteerijate paanikast, seaduse järgi on alla kolme aastast last ning puudega last (kaks hakkamasaamise riski ühes peres) kasvataval vanemal igati õigus saada töötukassalt igakuist toetust.
See pidev kisa nagu kõik tuleks teie taskust - no ma palun, mõelge ometi midagi uut ja loogilisemat välja, suur teil see palk üldse on, et oma pisku maksudega kõik kinni maksta k.a. innoirja pereelu.

A.

Irja ütles ...

Aitäh, A :). Mina ei saa samuti aru, mis osasid kommentaareid häirib. Mina olen praegu lapsehoolduspuhkusel, mis on seadusega ette nähtud võimalus. Lastetoetused ja puudega lapse toetused on samuti igati seaduslikud. Ja kui inimene kaotab töö, siis tal on õigus töötu toetusele. Täpselt samasugused õigused on ka kõikidel teistel, kes töötuks jäävad.

Minu arvates on hoopis rõõmustamiseks põhjust. Eestis kõlbab elada küll ja toetuste pärast ei ole vaja Soome minna.