esmaspäev, 10. oktoober 2016

ÜKT ongi hygge

Täna sai tehtud jälle mõned tunnid ÜKT-d ja samal ajal mõelda elu ja asjade üle. Ja mis huvitav, ÜKT tegemine sarnanebki kõige rohkem hygge-olekuga, millest viimasel ajal palju räägitakse ja mis on saanud paljude jaoks suureks unistuseks. Selline mõnus tšill. Tunned, et saad teha midagi vajalikku ja kasulikku, omas rütmis, vaikselt ja rahulikult, kuhugi kiirustamata.

Muidu on töö tegemine, ma mõtlen siin palgatööd, või ettevõtja-tööd selline rabelemine. Oled nagu orav rattas, kust välja ei saa. Täielik anti-hygge. Ettevõtja-tööl ei saa endale lubada ühtegi puhkepausi, eriti väike-ettevõtjana, kuna pead ise tegema palju asju, täitma pabereid, mille jaoks suures ettevõttes on terved osakonnad, ning nõnda on väga kerge läbi põleda. Palgatööl jälle tuleb teha palju mõttetut tööd, sest kui sind on võetud tööle, ja veel hea palgaga, siis on tööandjal kahju vaadata, kui töötajad mingit hygge-t teevat. Neid tuleb pidevalt tagant sundida, nii-ütleda kogu raha eest.

Meenub üks lugu, kus investeerimispankur vaatab, kuidas kalamees paadist kala püüab ning küsib, miks ta suuremalt ette ei võta, ei võta laenu, ei investeeri, et osta suuremat paati või paate, et rohkem kala püüda. Mille jaoks, küsib kalamees. Pankur vastab, et selleks, et teenida miljoneid, et siis saaks mõnusalt aja maha võtta ja kasvõi kala püüda. Aga mida mina siis teen, küsib kalamees.

22 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sul on jälle töö tegemisest ainult üksainus ettekujutus. Kas sa selle peale pole mõelnud, et on olemas ka töökohti mida sa naudid ja kus tunned ennast hästi mitte ainuüksi sellepärast, et seal on hea palk vaid sulle meeldib su töö, sul on toredad töökaaslased ja kõik laabub üle ootuste hästi. Õhtul koju minnes pole isegi väsinud.
Ma arvan, et sul on kodusest elust täiesti kopp ees. just sellepärast sa naudidki ÜKT

Inno ütles ...

Ma võrdlesin ÜKT-d muu tööga, aga meelsamini oleksin kodus pere juures, sest nemad vajavad mind kõige rohkem.

Klassikaline töö, see on siis palgatöö on kellelegi teisele kasumi teenimine ja ma ei saa aru, mida seal nautida on? Ma saan aru, et enamiku eestlaste jaoks tähendas palgatöö tegemine vabanemist orja-ikkest, tööl on selline rahvusromantiline taust, aga see ei muuda asja olemust. Mina hea meelega oleks ainult koos perega ja võtaks midagi koos perega ette. Töö on vajalik ainult selleks, et nälga ei jääks ja oleks peavari, aga nagu elu näitab, saab tänapäeval kõhu täis ja peavarju ka ilma tööl käimata. Probleem on neil, kes tarvitavad alkoholi ja suitsetavad, või mängivad hasartmänge, neil läheb raskeks, aga muidu elab ilusti ära.

Marina ütles ...

Praegu sa oledki 98% ajast perega. Miks te koos midagi ette ei võta?

Anonüümne ütles ...

Millest saab tööd tegemata vabalt ära elada? Millistest sissetulekutest?

Anonüümne ütles ...

"aga nagu elu näitab, saab tänapäeval kõhu täis ja peavarju ka ilma tööl käimata."

Kangesti sarnaneb Ivan Lollikese jutuga, kes lesis pidevalt ahju peal.

Ann ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

Kui oleksite rahaga omal ajal õigesti ringi käinud, võiksitegi praegu dividendidest elada. Praegusest olukorrast ilma palgatööta ei ole võimalik välja tulla ja ega elus teist korda miljonipärandust kaela ei saja, et targem olla. Inno ei ole oma tüübilt ju üldse majandusinimene, paras sopalehe ajakirjandus on tase.

Inno ütles ...

13:23 anole: see dividendide-jutt pole päris adekvaatne. Irja vennad käitusid by the book ja investeerisid miljonipäranduse fondidesse, mis pärast Lehmani pankrotti lihtsalt haihtusid. Neile ei jäänud midagi, aga Irjal on vähemalt reisi kogemus.

Paradoks on see, et ma tegin 5 aastat palgatööd ja meie pere oli rahaliselt kehvemas seisus kui nüüd, kui olen töötu. Lisaks sain ma palgatööl olla perega ligi 10% ärkveloleku ajast (90% olin tööl või teel tööle ja sealt tagasi), nüüd aga 90% (see ülejäänud 10% on ÜKT-le ja töötukassas näo näitamisele kuluv aeg).

Inno ütles ...

Marinale: me võtame kogu aeg midagi ette: käime väljas jalutamas, teeme väljasõite, mängime, loeme koos raamatuid, teeme koos süüa, koristame koos tuba. Varem mina midagi sellist teha ei saanud, kuna polnud aega ega jaksu.

Marina ütles ...

Huvitav. Meie peres pole küll töölkäimine kuidagi nende asjade tegemist takistanud.

Marina ütles ...

Kui sina töölkäimise kõrvalt midagi muud teha ei jaksanud, siis ei osanud sa ilmselt lihtsalt oma aega planeerida. Seda, muide, on võimalik õppida. Soovitan! Nt Peep Vain teeks sulle kiirelt asja selgeks.

Anonüümne ütles ...

Nüüd ei saa jälle aru: "Irja vennad käitusid by the book ja investeerisid miljonipäranduse fondidesse, mis pärast Lehmani pankrotti lihtsalt haihtusid. Neile ei jäänud midagi, aga Irjal on vähemalt reisi kogemus."
Kas teie siis panite kogu "miljonipäranduse" reisi (ainsuses!) peale hakkama? Viietärnihotellid ja lennuki äriklassid on kallid küll, aga ei maksa ometi miljonit (olgu või krooni). Pealegi oli Irjal ju - erinevalt vendadest - veel Võru t maja Tartus. Miks sa Inno siin näpuga Irja vendade peale näitad, sa ise panid ju samuti raha huugama halbade investeeringutega, olgu siis millistesse fondidesse või mitte-fondidesse tahes. Eesti on liiga väike ja inimesed teavad üksteise kohta liiga palju, et siin blogis lõputult valetada ja samal ajal taguda trummi, kuidas teie reliikvia on ausus, ausus ja veel kord ausus. Haledad valetajad olete!

Anonüümne ütles ...

Käid tööl ja raha ei tule? Vastus lihtne, loll oled :D Tööl käies midagi ära kuluda ju ei saa.
Sul oli/on kodune lamav naine, miks ta sulle lõunasööke kaasa ei teinud? Ei oska? Nii nagu sina ei oska aega planeerida. Kõike annaks õppida, aga te olete arenematud. Kuigi öeldakse, et ka taandareng on areng ;)

Anonüümne ütles ...

Ma just sedasama mõtlen. Teinud Tartu maja korda, üürjikud sisse ja rendiraha tuleb. Oleks selle raha eest võinud osta veel mingi korterelamu ja rentida. Fondidesse ja aktsiatesse kogu raha panna on ikka rumalus kuubis. Riske tuleb hallata- osa kinnisvarasse, osaliselt võib spekuleerida valuutaturgudel, osa fondidesse. Kõik sektorid korraga ei hävi. Kui on finantskriis, siis on raha pangakontol suur asi. Pangad laenu ei andnud, kinnisvara hinnad kukkusid, ole mees ja osta kokku. Pärast mõistlikku rahapaigutust, oleksite eluaeg reisida võinud. Aga oli kohe vaja näidata oma exile kui hästi sul läheb. Elu on õiglane, ütleks selle peale.

Anonüümne ütles ...

Raha oleks võinud ju ka panka panna, praegu olnuks hea võtta. Siiasamasse Swedbanka näiteks, tavakontosid kriis ei puudutanud.
Niigi kukkus raha lambist sülle, aga ikka veel vähe ja vaja duubeldada. Paras!

Ann ütles ...

Inno töötas aastaid OÜ, sest ta ei saa oma arvele raha lasta panna. Ta on elatisvõlglane. Inno arvelt läheb kõik raha lastele, keda ta pole rahaliselt 10a toetanud.
Irja kontoga võib varsti sama juhtuda, sest ta ettevõte on korralikult võlgades.

Anonüümne ütles ...

Muuseas, pikalt vangis sitsinud kujud harjuvad kah sellega ära ja ei saagi päris elus enam hakkama vaid on peatselt harjunud keskkonnas tagasi. Nende jaoks on vangielu hygge.

Ann ütles ...

Osad sõnad kadusid ära. OÜ-des.

Anonüümne ütles ...

Ja see mees (loe: supinahk) oli kunagi majandusajakirjanik... Nüüd on valetamise, petmise ja kerjamise suurmeister. Kellel pole muuga uhkustada kui umblaisa, lohaka ja saja häda käes vaevleva (lombakas, allergiline, gluteeni- jm talumatu, natukegi soojema ilmaga minestav, vigisev ja vinguv) naisega ja kahe lapsega (neist üks raske puudega - tsiteerides Irjat). Aga oi kuidas tahaks teisi õpetada, kuidas elama peab.

Anonüümne ütles ...

mina omakorda imestan siiamaani, et keegi üldse Äripäeva majandusajaleheks peab...

Anonüümne ütles ...

Sõna hygge on jõudnud meieni Taanist ja tähendab siiski mõnusat aja maha võtmist pere ja sõprade seltsis küünlavalgel, hea toidu saatel ja pigem õhtusel ajal.

Avatar

Räme Paks ütles ...

Inno puhul peaks see sõna olema pigem "hylge", sest just voodil hülgeasendis lesides on temal kõige mõnusam ja tšillim olla.