teisipäev, 29. november 2016

Eesti on muutumas tööjõu läbisõiduhooviks

Väljavõte Postimehe veebist.

Kas te kujutate ette, et Eestis on kõrvuti kaks linna, võtame näiteks Tartu ja Põlva, kus palga erinevus on 4 korda ja elatustaseme, pensionide ja lapsetoetuste erinevus veelgi suurem. Hästi ei kujuta, eks. Või kui selline olukord oleks, et Tartus on palgad 4 korda kõrgemad kui Põlvas, siis ilmselt poleks Põlvas ühel päeval ühtegi töötajat, inimesed käiksid kõik tööl Tartus ja paljud plaaniksid maja müüki Põlvas ning elama kolimist Tartusse. Sest toetusi makstakse elukoha järgi.

Aga tegelikult on selline olukord reaalselt olemas. Eestist 80 km kaugusel asub Soome ja selle pealinn Helsingi, kus just nii ongi: palgad 4 või enam korda kõrgemad, samuti lapsetoetused, pensionid ja muu säärane. Sellises olukorras on kuidagi kummaline kuulata Eestis appikarjeid selle kohta, et turg nõuab töökäsi. Et mida? On suur ime, et Eestisse on üldse keegi veel tööle jäänud!

Pole vist saladus, et Eesti parimad arstid töötavad Soomes, Eesti parimad ehitajad töötavad Soomes, niisamuti Eesti parimad hooldusõed ja keevitajad. Parimad metalli- ja puidutöölised. Parimad koristajad, autojuhid ja müüjad. Või kui mitte paremad, siis igal juhul targemad, sest arvestades inimese lühikest eluiga on sulaselge lollus raisata oma annet, oskusi ja võimeid 4-5 korda madalama sissetuleku juures, kui samas kõrval on võimalik teenida märksa korralikumat palka ning tagada lastele ja perele märksa paremad elutingimused. Parimad kunstnikud, kirjanikud ja ajakirjanikud pole veel läinud, aga seegi aeg tuleb varsti. Sest kõik teised on juba seal. :)

Tegelikult tähendab väide, et Eesti vajab töökäsi seda, et ei leidu enam lolle, kes on nõus näruse, 500-600 eurose palga eest viis päeva nädalas 8-10 tundi päevas suhteliselt kesistes tingimustes tööd rügama. Seejuures veel ilma mingite hüvede ja perspektiivita kunagi pensioni saada.

Aga kui panete tähele: selle asemel, et mõelda, kuidas palka tõsta, läheb kogu aur sellele, et koolitada välja uusi ja uusi ehitajaid, keevitajaid, metalli- ja puidutöölisi. Sest neid on ju vaja! Keegi ei mõtle, miks neid nüüd järsku vaja on ja kuhu nad kaovad. Ning muudkui koolitatakse ja koolitatakse, kulutades selleks tohutult maksumaksja raha. Ja haridus on ju Soome tasemel! Välja tulevadki maailmatasemel spetsialistid, kes võibolla töötavad mõned kuud Eestis, kuni aru saavad, et Soomes makstakse täpselt sama asja eest mitu korda rohkem. Jääb mulje, et Eesti maksumaksja on väga rikas, et suudab sellise luksuse kinni maksta.

Eesti ettevõtjaid tegelikult selline asjade käik ei morjenda, sest nad on asjaga kohanenud ja juba ammu inimeste asemele leidnud robotid, see on masinad, mis kogu töö ära teevad. Kas olete käinud kaasaegses saeveskis või pelleti- või mõnes muus tehases - seal on suured saalid peeneid masinaid täis ja suure tehase peale on tööl mõni üksik inimene. Eestis enam muudmoodi ei saagi, sest töötajaid ei ole.

Probleem on pigem poliitikutes, kes on paanikas, et riik inimestest, see on maksumaksjatest tühjaks jookseb. Inimesed on asendatud küll masinatega, aga masinad makse ei maksa. Nii pole enam lõpuks midagi, mida laiali jagada. Viimases hädas on asutud inimesi välismaalt sisse vedama. See on äärmiselt ebapopulaarne asi, toob kaasa valitsuste järjepideva vahetumise, aga midagi muud tarka ei ole osatud välja mõelda. Nii lasevad poliitikud end kaltsuks sõimata, veavad inimesi sisse, kulutades jälle tohutult maksumaksja raha keeleõppeks ja muuks, kuni need sisserännanud saavad aru, millest suur osa eestlasi on juba aru saanud, võtavad jalad selga ja lahkuvad. Tagasi tulevad ainult need, kes Soomest või mujalt tagasi saadetakse. Kui panete tähele, siis minejad enam tagasi ei tule. See on umbes sama tunne, et kui oled sõitnud Mercedesega ja sulle pakutakse Žigulid. No ei, eksole! Mis tähendab, et sisse tuleb vedada üha rohkem ja üha uusi inimesi, neid toita, majutada ja koolitada. Seda olukorras, kus maksumaksjaid jääb iga päevaga vähemaks.

Veidi leevendab puudust pensioniea tõstmine ja vanemad inimesed tööle ajada, samuti sandid. Sest neil on raskem ära minna. Aga seda pole ka võimalik lõpmatult teha. Meeste jaoks juba tähendab praegune pensioniea tõstmine 70. eluaastani seda, et enamik mehi oma pensioni ei näe. Sealt edasi pole enam võimalik minna.

Ühesõnaga, mis ma tahtsin öelda, ärge te jumala eest kellegi palka tõstke, sest see võib takistada Eesti on muutumist selliseks mõnusalt lustlikuks ja nutikaks, positiivselt transformeeruvaks tööjõu läbisõiduhooviks. Eks see jääb igaühe otsustada, on see hea või halb ja millega see lõpuks lõppeda võib.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ses mõttes on Põlva-Tartu näide veits imelik. Ise siin elades näen kui palju hommikuti inimesi sõidab Tartust siia tööle ja umbes samapalju ka vastupidi. Kui korraldatakse kohaliku omavalitsuse ametikohtade konkurss, siis tulevad ametisse enamjaolt inimesed mujalt. Vallavalitsuses peaaegu pooled ametnikud käivad siia Tartust tööle. Tabletivabrikusse käib Tartust lausa töötajate buss. Kui kuidagi saaks need pooled ära vahetada, jääks inimestel see mõttetu sõitmine ära :)

Anonüümne ütles ...

Sama lugu meditsiiniõdedega. Selle asemel, et õdede palka tõsta (hetkel õdede keskmine netopalk 700-800 eurot), koolitatakse aina uusi õdesid juurde, suurendades vastuvõtuarve. Sellel aastal võetakse õppima juba 500 õeõpilast, kes enamus lähevad õppima mõttega, et saaks välismaale tööle minna. Erinevalt vene rahvusest õdedest, kes eelistavad töötada Eestis, sest õendus on venelaste hulgas väga prestiižikas amet ja kuna kõrgharidusele on vene naistel raske ligipääs, tähendab õendusalane rakenduslik kõrgharidus palju.

Inno ütles ...

Vene naistel on ilmselt keele tõttu raskem Soome minna.

Anonüümne ütles ...

Geniaalne lause sellest artiklist: "Samas vajab turg endiselt ka madala palgaga töötajaid."

Las ta siis vajab edasi.

a.