kolmapäev, 2. november 2016

Eesti stagnatsiooni põhjus - hirm

On fakt, et Eesti on viimased kümmekond aastat stagneerunud. Stagnatsiooni põhjus on hirm, mis hoiab ühiskonda paigal ja ei luba mingeid muutusi.

Ma toon ühe lihtsa näite, mille tegelikult tõi välja juba Päevalehe ajakirjanik Priit Simson. Nimelt on valitseparteide retoorika olnud juba viimased kümmekond aastat, et opositsiooni ei saa võimule lasta, sest nende otsused lämmataks majanduskasvu. Samas on see väide absurdne, sest mingit kasvu ju ei olegi, vaid on stagnatsioon. Ehk teisisõnu: asjad on väga hullud ja enam hullemaks asjad nagunii enam minna ei saa.

Tegelikult ei ole selles midagi uut. Nõukogude Liidu lõpuaastatel oli valitseva partei jutt samasugune: mingit opositsiooni ei saa lubada, sest see lämmataks igasuguse arengu. Pidevalt sisendati rahvale, et vaenlane just seda ootab - võimuvahetust, et siis nuga selga lüüa. Ja rahvas uskus seda juttu, kuigi oli juba paljas ja näljas. Uskus 50 aastat, kuni kannatus katkes, kuni kõik said aru, et see on jama.

Nüüd on rahvast hirmutatud õudusjuttudega opositsiooni võimuletulekust juba kümme aastat. Ühtlasi on sellega lämmatatud igasugused võimalused muutusteks. Samas asi oli Nõukogude Liidu lõpuaastatel, mil muutused olid välistatud, kuna see oli justkui kasulik vaenlasele. Rahvast hirmutati pidevalt vaenlasega ja see võimaldas välistada kõik muutused ning sisuliselt põlistas võimu ühele ja samale seltskonnale.

Laiemas plaanis on stagntsiooni põhjus hirm, ja just see on kasulik vaenlasele, sest pole midagi kasulikumat vaenlasele kui stagnatsioon. Nõukogude Liidu näitel kukkus stagneerunud ühiskond ise kokku, ilma et vaenlane oleks pidanud lillegi liigutama.

Nii imelik kui see ka ei tundu, on Eesti ühiskonnale just vaja muutusi, nii nagu 1990ndate algul, kui majandus müginal kasvas ja koos sellega rahva elatustase. Muutused ühiskonnas ja sellega seonduv heaolu kasv on vaenlasele kõige suurem hoop.

Eesti rahva seisukohalt kaasneb muutustega veel üks hea asi - lootuse paremale tulevikule, mis toob kaasa sündivuse kasvu. Ja vastupidi - kui muutusi ei ole, siis kaob usk tulevikku ja kukub sündivus.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Keegi ei uskunud tiblade propagandat vene ajal. Mis sa valetad. Tõsiusklikke kommuniste oli üksikuid, enamus olid hirmul või mängisid lihtsalt kaasa, sest see oli omale kasulik.

Inno ütles ...

No ma ei tea, kui Brežnev suri, siis meil koolis õpetajad nutsid. Ja minu klassis ei kuulanud keegi peale minu Ameerika Häält. Isegi Soome TV-d vaatasid vähesed. Uskumatu, aga nii see oli.

Inno ütles ...

Kui keegi poleks uskunud, poleks süsteem nii kaua püsinud. Propaganda omapära ja mõte ongi selles, et seda usutakse. Natsi ideoloog Goebbels ütles, et propagandat tehes peab valetama nii kõvasti, et ise ka uskuma hakkad. Eestis praegu samuti usutakse propagandat, ega muidu püsiks stagneerunud režiim, muidu oleks võim ammu välja vahetatud.

Anonüümne ütles ...

Aga kelle vastu sa vahetad? Varem oli ühine vaenlane võõrvõim, mille vastu olla, aga kelle vastu olla nüüd? Teiste eestlaste? Eestlased ei hakka mitte kunagi omade vastu võitlema. Ainuke lahendus selles olukorras on lahkuda välismaale ja seda eestlased on teinud ning teevad veelgi. Eestlase ainus protest on lahkumine.

Inno ütles ...

Kui ise ei vaheta, siis tulebki võõrvõim. 1930ndad on hea näide, nüüd kõik kordub uuesti sama stsenaariumi järgi ja ei aita siin EL ega NATO.

Inno ütles ...

Eestis peaks olema põhiseadusse kantud, et üks erakond ei saa valitseda üle 10 aasta. Muidu läheb jamaks. Nii nagu presidendil on 5 aastat jms.

margus kiis ütles ...

Ref on poliitikas väga osav ja ajupesus samuti. RE vastased võivad olla üpris lärmakad aga see tegelikult enamusele ei mõju. Pealegi on RE väga tugev ka teiste parteide nõrgestamisel. IRL on hääbumas, KE kohitsetakse ka varsti ära nagu SDE juba on ning teised on tühitähi. Eesti läheneb vaikselt Saksa DV süsteemile, kus oli üks suur Saksa Sotsialistlik Ühtuspartei ja mitu väikest, nende hulgas ka natsipartei (!) uue nimega Saksa Natsionaaldemokraatlik Partei. Noh, selline olukord on praegu Tartus ja tõenäoliselt laieneb see kogu Eestile. Stagnatsioon süveneb.