pühapäev, 27. november 2016

Kas aeg sanktsioonid kukele saata?

Väljavõte Euronewsi veebist.

Eestis pole sellest juttu olnud, aga eile ütles Euroopa Komisjoni president, see on siis Euroopa Liidu juht Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Euronewsile, et Venemaad tuleb austada ja ilma Venemaata ei saa üles ehitada Euroopa julgeolekuarhitektuuri.

Lugesite õigesti: Juncker, see on siis Euroopa Liidu juhtkond, kaasa arvatud Seemne-Andrus näeb, et Venemaad tuleb hakata kaasama Euroopa julgeoleku teemadel kaasa rääkima.

Lisaks ütles Juncker, et Euroopa peab olema Ameerikast sõltumatu.



Ma ei tea, kas Eesti poliitika ja välispoliitika kujundajad seda intervjuud kuulasid ja kas nad üldse keeli valdavad ja meediat jälgivad, kohati jääb mulje, et nad võõrkeeli ei valda, aga kui nad seda kuulasid, siis võiks neil tekkida mõningaid, nagu öeldakse, mõtteid. Et kui Brüsselis vaadatakse Venemaad kui olulist partnerit, kellega koos ühist tulevikku üles ehitatakse, ja kui Eestis ei nähta Venemaad kui üldse mitte mingit partnerit, vaid vaenlast, kellega koos pole mingit tulevikku. Et kuidas saab nii olla?

Mis omakorda tähendab, et Eesti peab kas oma poliitikat muutma või Euroopa Liidust välja astuma. Välja astumine ei tule kõne alla, seega jääb poliitika muutmine. Mis omakorda paneb mõtlema, et kes seisis või seisid ikka selle võimuvahetuse taga, mis nüüd Eestis Vene-sõbraliku erakonna valitsusse tõi. Sest Eestil seisab ees eesistumine ja selle kõige olulisem teema on arvatavalt suhted Venemaaga. Ma söön oma eilsed mustad sokid ära, kui valitsuse muudatuse juures polnud mängus Brüsseli karvane käsi. Mis ühelt poolt näitab, kui sõltumatu on Eesti praeguses olukorras, aga teiselt poolt annab lootust, et kõik pole veel kadunud. Ma mõtlen eesti rahva jaoks. Sest vahepeal oli juba tunne, et kohe tuleb suur "võidukas" sõda, mis selle väikse, aga armsa rahvakillu maa pealt pühib, ja seda igaveseks ajaks. Nagu mingid ususekti liikmed, kes kollektiivse enesetapu sooritavad või lemmingud, kes iga teatud aja järel kambakesi kaljult surnuks hüppavad.

P.S. Intervjuus Junckeriga oli pikalt juttu olukorrast Türgis. Sellest, et seal on ühelt poolt kolm miljonit põgenikku, keda hoitakse kinni Euroopa ees, teiselt poolt on Türgi loobunud demokraatlikust riigikorrast. Mind paneb kõige toimuva taustal imestama, et Eesti, kes viimasel ajal ajab absoluutset väärtuste-põhist poliitikat seoses Venemaa ja Ukrainaga, on olnud vait Türgi osas, kus sisuliselt tehakse Põhja-Koread. Ukraina puhul nõuti valitsuse tagasiastumist, kui Maidanil tapeti 82 inimest. Türgis on valitsus lasknud tappa sadu ja vahistanud tuhandeid opositsiooni esindajaid, ning mitte üks piuks. Türgi on samuti Euroopa, või vähemalt peetakse selleks. Eesti lausa nõudis Türgi astmist Euroopa Liitu. Ja NB! Eesti on selle uue Põhja-Koreaga ühes liidus NATO-s. Et mida värki?!

Kommentaare ei ole: