reede, 25. november 2016

Laps on suur raamatufänn

Meie väiksem, äsja 2-seks saanud laps on suur raamatufänn. Nii nagu emme on meil pidevalt ninapidi raamatus, nii ka tütar. Kui emme vahepeal poes käis, siis ronis laps oma raamatutega mulle sülle ja soovis, et ma temaga koos raamatuid vaataksin.

Kui mõned vanemad väidavad, et lapsed ei ilmuta mingit huvi raamatute vastu, siis meil on asjad vastupidi - huvi on minu meelest juba liiga suur.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Saab kodus ka last õpetada ja arendada. EI ole lapsed lasteaias käinud. Praegu 34 aastaseks saanud poeg luges 4 aastaselt ajalehe teksti. Mida varem intellektuaalsed huvid tekivad, seda lihtsam edaspidi koolis.

Triin ütles ...

Sama siin, kohe 2-a saav tütar on raamatuhull nagu minagi :)

Triin ütles ...

4-a laps ei peaks ajalehe teksti küll lugema :)
Liiga vara pole ka hea, koolis hakkab igav ja see on teistmoodi paha. Kõik ikka omal ajal! Eelkooliealise lapse töö on ikka peamiselt mäng. Raamatuid ettelugev / jutustav lapsevanem on tähtis!

Üldiselt pole vahet, kas laps hakkab lugema 5-a või vahetult enne kooli (kooli minnes oleks jah parem, kui tähti tunneks ja veeriks kokku vähemalt). Kui lugemisraskust pole ja laps on nutikas, siis 1.klassi lõpuks kindlasti on lapsed samal tasemel.

Koolis edukaks olemiseks ei ole intellektuaalsed võimed esikohal. Oluline on emotsionaalne valmisolek, oskus grupis olla, suhted teistega, teadmishuvi jne.

Inno ütles ...

See on küll tõsi, et liiga vara pole hea lugeda. Aga kui vaimsed eeldused on paremad, siis pääsu pole. Mina lugesin samuti enne kooli minekut ajalehte ja koolis oli tõesti väga igav. Hakkasin igavusest tegelema muude asjadega ja see mõjutas elu päris tugevasti. Üks variant on andekad lapsed eraldi kooli panna, aga ma käisin Tallinnas 7. keskkoolis, kuhu valiti niigi lapsi katsetega (osad said muidugi tutvustega, aga need visati enne lõpetamist välja). Eesti häda on see laiemalt, et andekatele on väga vähe tegevusruumi, ja ühel hetkel hakatakse neid tagasi kiskuma või taga kiusama. Andekad noored peaks tegelikult Eestist lahkuma, mida varem, seda parem. Minu ajal polnud see võimalik, praegu on see õnneks üsna lihtne, juba põhikooli astmes on võimalik minna välismaale vahetusõpilasena õppima ning soovi korral sinna jäädagi.

Anonüümne ütles ...

Mina arvan, et kõige suurem viga mille mu vanemad tegid oli minu mitte lasteaeda panemine. Hakkasin lugema juba 3-aastaselt, endisest pedagoogist vanatädi, kes minuga siis kodus oli, õpetas. Olin 5-aastane kui ta ära suri ja vanemad olid valiku ees - panna mind lasteaeda või kooli. Lasteaias leiti, et kuna ma oskan juba lugeda, siis on mõistlikum panna kooli ja seda tehtigi. Esimeses klassis olin esimene, kes lugeda ja kirjutada oskas, kuigi olin teistest vähemalt aasta noorem. Õpetaja kasutas minu oskust ka ära ja pani mind tihti teistele ette lugema, smauti palusid teised õpilased, et neile nende raamatutest lõike ette loeksin. Samas puudusid mul igasugused elementaarsed sotsiaalsed oskused, mis teistel lastel selles vanuses olemas olid (lasteaiast omandatud). Minu sotsiaalsed teadmised olid ainult sellest, kui vanemad lävisid oma sõpradega, kel minuvanused lapsed olid-. Minu õnneks oli neid tuttavaid siiski üsna palju ja läbikäimine nendega tihe. Kuid siiski mitte igapäevane, vaid nii paar korda nädalas. Muutusin tujukaks, klassikaaslastega tekkisid tülid, vahel lausa kaklused. Ma ei saanud aru kooli reeglitest, sest kodus oli üsna vabakasvatus. Koolis oli mul põhimõtteliselt ainult üks sõbranna ja mind häiris see kui ta suhtles teistega. Kõige selle tõttu tekkis mul isiksusehäire, mille tagajärgedega tegelen siiani 29-aastaselt. Käin teraapias jne. Seega soovitan ikkagi lapsed lasteaeda panna, et nad õpiksid omaealistega normaalselt suhtlema. Eriti kui teil endil laia suhtlusringkonda ja suurt perekonda ei ole, kus laps igapäevaselt teiste lastega kokku puutuks.

Irja ütles ...

Minul sama - ma siiamaani kahetsen, et mu vanemad mind lasteaeda ei pannud. Sain seal käia ainult kaks kuud, kui jäin keskkõrvapõletikku ja mu ema mu sealt pärast seda ära võttis. Mäletan eredalt, kuidas oleksin tahtnud tagasi, teiste lastega mängima minna. Olin siis ka nii nelja-viie aastane. See ongi minu meelest parim võimalik aeg lasteaeda minekuks, aga oleneb muidugi lapsest - mõni saab seal hakkama ka kahe-kolme aastaselt. Mina siiski alla kolmeaastase lasteaeda panekut õigeks ei pea. Aga enne kooli peaks laps kindlasti mõned aastad lasteaias käima, kasvõi ühe aasta.