laupäev, 12. november 2016

Minna tööle. Aga kuhu?

Vabad töökohad maakondade lõikes. Allikas: Töötukassa.

Oled jäänud töötuks. Vaja minna tööle. Töötukassa on teinud tänuväärset tööd ja koondanud vastavat statistikat. Ülevaadetest selgub, et sa pole ainus, Eestis oli oktoobri lõpu seisuga ligi 27 tuhat registreeritud töötut. Need on siis aktiivsed tööotsijad.

Statistikast selgub, et kõige rohkem on vabu töökohti Harjumaal, see on siis Tallinn, üle 2000 vaba töökoha. Ja kõige vähem on vabu töökohti Eesti äärealadel nagu Läänemaa, Põlvamaa ja Võrumaa, mõned kümned.

Tööealise elanikkonna arvestuses ongi kõige hullem olukord tööga Eesti äärealadel: Ida-Virus ning Valga-, Võru- ja Põlvamaal, kus töötute osakaal on kõige suurem:


Kui Tallinnas ja Harjumaal on töötute osakaal vaid 3% ja Eesti keskmine 4% ringis, siis Valgamaal on töötute osakaal 8% ning Võrumaal 7%. See tähendab, et isegi kui mingeid vabu töökohti on, siis neile pretendeerib Valga- ja Võrumaal mitu korda rohkem inimesi kui Tallinnas.

Asi muutub huvitavaks, kui vaatame töötute osakaalu hariduse lõikes:

Tuleb välja, et kõrgema haridusega töötuid on kaks korda rohkem kui alg- ja põhiharidusega. Taustaks: ühiskonnas on alg- ja põhiharidusega inimesi mitu korda rohkem kui kõrgema haridusega.

Maakonniti on asi suht sarnane: et kõrgema haridusega töötuid on väga palju:

Seejuures näiteks Võrumaal ja mujal väljaspool Tallinna on kõige rohkem töötuid kutsekeskharidusega inimeste hulgas.

Mis on selle põhjus? Kas erialase haridusega on tõesti raskem tööd leida? Ilmselt siiski mitte. Kuigi arenenud riikides kehtib põhimõte, et spetsialistidel on tööd leida lihtsam, siis Eestis see päris nii ei ole. Põhjus on asjaolus, et paljud alg- ja põhiharidusega inimesed on leidnud tööd Soomes, näiteks koristajana. Kõrgema haridusega inimestel on Soomes väga raske erialast tööd leida. Seetõttu on Eestis olukord, kus kõrgema haridusega töötuid on mitu korda rohkem kui madalama haridusega. See ei tähenda, et kõrgema haridusega inimesed oleks teinud vale valiku, lihtsalt neid ei vajata Soomes.

Kuivõrd paljud madalama haridusega inimesed on leidnud lihttöö Soomes, on neist Eestis suur puudus. Nagu näitab Statistika, on Eestis lihttööde peale kõige rohkem vabu töökohti:

Ehk siis: kes tahab Eestis teha lihttööd, mis mingit erilist haridust ega ettevalmistust ei nõua, siis need leiaks omale kohe tööd. Need töökohad on põhiliselt Tallinnas. Iseasi muidugi, kas see töö midagi pakub, eriti kõrgema haridusega inimestele, kes on teinud haridusele suuri kulutusi ja võtnud näiteks õppimiseks laenu. Lihttöödel makstakse enamasti ka miinimumpalka ehk 400-500 eurot kuus, millest ilmselt õppelaenu tagasimaksmiseks ei jätkukski. Samuti on raske lihttöö puhul maksta kinni elukoha vahetust. Ilmselt oleks lihttöö peale mõistlikum minna Soomes, kus lihttöö puhul on palk 2000 euro ringis. Eestis mõistes on see tippspetsialisti palk. Võrdluseks, Soomes teenivad tippspetsialistid 5000-6000 euro ringis.

Aga tuleme tagasi Eesti juurde. Kõrgema haridusega inimesed on enamasti need, kes on tugevamalt oma kodumaaga seotud, nö aatelised, kes tahavad ühiskonnale midagi anda - miks nad muidu üldse õppima läksid ja õpingutele aastaid kulutasid. Nad tahavad elult midagi enamat kui teha elu lõpuni koristaja tööd Soomes. Mis väljavaated neil siis on?

Kui vaatame töötuid erialade lõikes, siis kõige vähem on neid laste kasvatamises ehk siis hariduses. Tööd leiaks kõrgharidusega inimesed lasteaia või kooli õpetajana. Samuti leiaks tööd lendurid ning matemaatikud ja statistikud. Seda on palju räägitud, et ülikoolis peaks matemaatikat õppima, aga teiselt poolt on ka teada, et matemaatikas on tugevad ainult väike osa ühiskonnast. Tööd leiaks korrakaistjad ja päästjad, ehk siis politsei- ja päästeametnikud, aga seegi töö nõuab spetsiifilisi eeldusi. Mis aga huvitav: kuigi Eestis väidetakse, et tootmises ei leita töötajaid, on tootmise ja töötlemise erialaga töötuid kõige rohkem. Põhjus on selles, et need töötud elavad väljaspool Tallinna, näiteks Ida-Virus, kus paljud ettevõtted on tegevuse lõpetanud ja ka tootmisalast tööd pole pakkuda. Need inimesed leiaks tööd Tallinnas, aga siin kerkib juba küsimus, kuidas on see võimalik, kui näiteks kinnisvara on muutunud väljaspool Tallinna väärtusetuks ning kas kõik inimesed peaks kolima elama enam kui 200 km kauguselt Tallinna, kus elamine on väga kallis.

Kõrgharidusega inimesel on Lõuna-Eestis erialast ööd leida praktiliselt võimatu. Näiteks Võrumaal on Töötukassa andmetel ligi sada kõrgharidusega töötut, aga neile on pakkuda vaid ühte töökohta, seegi Antslas ja lastekaitse valdkonnas.

Mida öelda kokkuvõtteks? Eestis on tööpuudus regionaalne probleem, kus tööga on kehvasti igal pool peale Tallinna. Lahendus oleks kõigil inimestel kolida Tallinna, aga sealgi on saadaval vaid lihtsamad ametikohad nagu lihttööline ning müüja. Ehk siis: lahendus oleks teha Tallinnas tööd 500-600 eurose kuupalgaga. Taustaks: Tallinnas maksab korteri üür 400-500 eurot. Seega, kui aga elukoha vahetus ette võtta, siis on mõistlikum juba kolida Soome, kus elamiskulud on Tallinnaga võrdväärsed, aga sissetulek 3-4 korda kõrgem, 2000 euro ringis. Lisaks on Soomes mitu korda kõrgemad sotsiaaltoetused, mistõttu sobib Soome hästi lastega peredele, eriti kui peres kasvab erivajadusega laps. Soome puhul on põhiline takistus keeleoskus, aga nagu paljude inimeste kogemus näitab, siis lihttööde tegemiseks vajaliku keele õpib ruttu ära. Kõrgharidusega inimeste puhul on muidugi see probleem, et neid ei taheta eriti lihtsamate tööde peale võtta, kuna on teada, et nad pole selle töö puhul motiveeritud ja ei püsi oma tööl kuigi kaua.

Tänase seisuga on Soomes sealse töötukassa andmetel vaba 669 koristaja ametikohta.

38 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Miks ei lähe siis Soome juba?

Inno ütles ...

Ohh, oleks see kõik nii lihtne. Ma tunnistan ausalt, et Soome mineku puhul on mul hirm, et kui ma lähen, siis ei tule ma enam Eestisse tagasi. Portugali puhul näiteks sellist hirmu polnud.

Anonüümne ütles ...

No aga milleks tagasi? Teile Eestis ju ei meeldi nagunii?

Anonüümne ütles ...

Selles mõttes võiksite ikka minna, et saaksid elatisevõla ruttu kaelast ära (kohtutâitur võtab ju sealgi teenitu ära ha mustalt Soomes vaevalt õnnestub erialasele tööle saada). Elamiseks siis toetused, nagu siingi.

Vika ütles ...

No koristajatr palgad soomed täna enam kindlasti ei ole 2000.- nad saavad seal 1300.- nyyd umbes kätte paremal juhul 1500.- korterite yyr algab umbes 700.- kuus pane sinna ka muud kulutused otsa päris tihti ei kuule enam korteriyyri hulka elekter ja vesi mis tuleb maksta iga kolme kuu tagant! Toetusi ei maksta enam pajudele kes on alla viie aasta soomes elanud! Kindlasti on soomes paremaid tingimusi kui sa elad seal nii et on mees ja naine. Aga olles soomes ala koristajast yksikema on sama moodi keeruline!

Anonüümne ütles ...

Aga kas te pole Irjaga kaalunud seda võimalust, et kolite Ingridi majja. Tänapäeval on ju kärgpere pigem ju tavaline nähtus. Seltsis segasem ja elu kergem. Makse saate jagada ja lapsi hoiate korda mööda.

Anonüümne ütles ...

Elamiskulud on Soomes Eestiga võrdväärsed??? Sa ikka ei tea mitte midagi, kui Tallinnas maksab üürikorter 400-500€, siis sinu maailmas maksab Helsingis sama palju ilmselt. Arva mida lgp" ajakirjanik", sellise raha eest ei saa sa Helsingis midagi, ehk toa kuskilt korterist. Ühistransport maksab 100€ kuus vähemalt, bensiini liiter on 0,4€ kallim, enamus toiduaineid on kallimad, vee eest tuleb üldjuhul maksta per inimene ja 10-25€ kuus, sest veemõõdikud on vähestes kohtades. 2000€ palgaga sa soomes küll oma kommuuni ära ei majanda, aga mis seal ikka, parem on ju vinguda, et Eestis on elu halb ja tööd ei ole ning teiste rahadest elada

Inno ütles ...

Ega mul Soomes ka ei meeldiks, ma arvan. Seal hakkaks mul igav. Ja kuidagi kahju on ainult raha pärast minna elama Soome. Parem olen siis juba Eestis töötu, ausõna.
Ingridi juurde? See on väga huvitav mõte. Ingrid tegelikult pakkus seda varianti, et ma võiks tema juures edasi elada. Oleks ta normaalsem inimene, siis isegi kaaluks seda varianti, aga tal käivad need vägivalla hood peal. Kunagi ei tea, kust obaduse saad. Ma ise veel, aga Irjat ja lapsi ei tahaks ohtu seada. Aga oleks norm inimene, siis miks mitte. Siis oleks ka laste osas saanud kokku leppida. Ingrid oleks olnud jätkuvalt Kroonika peatoimetaja ja mina ilmselt rahandusministeeriumis edasi mõnel ametikohal.

Irja ütles ...

Mina ei ole samuti Soomine mineku poolt. Inimesed ei saa lähtuda elus ainult rahast ja rahateenimisest - selliselt mõtlev inimene ei ole enam inimene, vaid masin. Mulle meeldib siinne elukeskkond, siinsed inimesed ja nüüd meeldib ka valitsus. Ideaalne! Vasakpoolne valitsus tõenäoliselt tõstab ka toetusi, nii et meie elu läheb kergemaks :).

Minge ise oma Soome, kui tahate, ja hakake põtradeks. Mina olen soomlane, aga mulle meeldib Eesti.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et tegelikult on hoopis hapud viinamarjad. Te väga tahate Soome, aga pole suutnud seda asjaajamist korda ajada ega tööd/elukohta leida. Ja nüüd siis ütlete, et "hääh, ei tahagi!". Mis mõttes hakkab Soomes igav? Siin te ju ka midagi ei tee, kellegagi peale poemüüjate näost näkku ei suhtle. Enam igavamat elu polegi olemas lihtsalt.

Inno ütles ...

Kuulge, Soome minek oleks kõige lihtsam variant üldse. Kui raha oleks kõige tähtsam siin elus, oleksin juba ammu Soomes olnud, või mujal välismaal. Võimalusi ja pakkumisi on olnud kümneid. Olen õppinud välismaal korduvalt, sealt on pakutud võimalust jääda, aga ma olen naasnud Eestiusse. Miks? Ma olen Eestis selleks, et tunnen, et mul on Eestile veel palju anda ja Eesti vajab mind rohkem kui mõni muu koht.

Irja ütles ...

Elukoht oleks meil Soomes juba olemas ja küllap selle töögi leiaks. Lihtsalt ei suudaks seda igavust taluda, mis seal valitseb. Eestis on praegu nii põnevad ajad, ainult HULL läheb Soome ja jääb sinna. Ma ütlen - pistke see Soomale omale PERSE!

Irja ütles ...

Soome siis ikka :)

Anonüümne ütles ...

Mida te olete Eestile siiani andnud ja mida plaanite veel anda?

Anonüümne ütles ...

Jube põnev on jah see elu siin Eestis, eriti voodist vaadates. Te näete ju vaid telekast ja uusisyest seda "põnevust", aga tegelikust elust jääte pehmelt öeldes täiesti kõrvale. Ega's jalutamas ja poes käimine ning pärast multikate vaatamine pole mingi elamine.

Inno ütles ...

Mina olen olnud 10 aastat Äripäeva ajakirjanik ja 5 aastat Võrumaa Teataja ajakirjanik, lisaks pidanud blogi ja kasvatanud lapsi. Mida veel? Eks elu näitab, aga mul on tunne, et mul on veel palju anda.
Eestis on põnev seepärast, et ühiskond pole veel valmis, siin on palju arendamist ja võimalust kaasa rääkida ühiskonna arengus. Oleme päris palju kaasa rääkinud, ega meie blogi poleks muidu väevõimuga üksvahe maha võetud ja kodus läbiotsimist korraldatud - blogi oli võimudele ikka korralik pind silmas.

Mind huvitaks, mis on see "tegelik" elu, millest me kõrvale jäänud oleme?

Anonüümne ütles ...

Läbiotsimine korraldati teie levitatava laimu tõttu, mitte polnud te valitsusele pinnuks silmas. Milleks selline suurusehullustus?
Tegelik elu on töölkäimine, sõpradega suhtlemine, hobidega tegelemine, möödukas sport, kultuuriüritustel osalemine, kõigi oma laste kasvatamises osalemine (nii rahaliselt kui füüsiliselt), seadusekuulekas kodanik olemine, aus olemine. Ja veel palju muud, mis annab ühele normaalsele eestlasele võimaluse liikuda püstipäi. Mitte käsi pikal ja hambad õelalt irevil, nagu teil seal.

Irja ütles ...

Läbiotsimine korraldati justnimelt valitsuse, loe: Reformierakonnale, pinnuks silmas olemise tõttu. Sellest saab iga mõistust omav inimene aru. Seetõttu viidi ära ka meie arvutid, mida ligemale aasta andmekaitseinspektsioonis hoiti, ja kuulati üle meie tuttavad. Kõik selleks, et teada saada, kes meile Reformierakonna kohta infot lekitas. Mõned sõbrad olid nimelt nii julged, et julgesid meile öelda, et neid kutsuti ülekuulamisele ja uuriti just nimelt seda - kust me infot saame? Reformierakond oli tollal suures paanikas, sest meile tuli kogu aeg nende kohta infot ja nad tahtsid teada, kust see tuleb. Siselist lekkis ;).

Inno ütles ...

Ärge olge naiivsed, laimu pärast ei korralda keegi läbiotsimist kodus, mis on üks karmimaid inimese ellu sekkumisi üldse.

Ja mis tegelikku ellu puutub, siis kõik nimetatu kuulub ka minu ellu praegu. Abi palumine raskes olukorras ei ole mingi käsi pikal või hambad irevil asi, vaid kuulub samuti elu juurde. Hätta sattumise korral peabki abi paluma.

Anonüümne ütles ...

"Elukoht oleks meil Soomes juba olemas ja küllap selle töögi leiaks. Lihtsalt ei suudaks seda igavust taluda, mis seal valitseb. Eestis on praegu nii põnevad ajad, ainult HULL läheb Soome ja jääb sinna. Ma ütlen - pistke see Soomale omale PERSE!"

Ja toote seda perse-soomet meile koguaeg eeskujuks?
Et elus midagi saavutada, tuleb nii või teisiti midagi ohvriks tuua. Ei saa nii mõelda, et kõike peab ainult saama ja vastu ei pea midagi andma. Isegi need hullud, kes juba aegsasti Soome läksid, on teist igati moodi ees.
Veidigi majanduslikult mõtlev inimene mõtleb kasvõi paar päeva, kui mitte paar kuud/aastat ette ja ei ela üks päev korraga. Elus peaks alati kasvõi väikenegi siht/plaan olema, kuhu välja jõuda ja mida soovitakse teha homme, kuu aja pärast, aasta pärast.
Et ääremaadel on tööpuudus, oli juba ammu, aastaid-aastaid tagasi teada. Ei saa tule peale magama jääda ja oodata millal valitsus kukub ning üleöö läheb elu paremaks ning kogu see vahepealne aeg kulutada kirumiseks. See on ju oma energia asjatu raiskamine, mille saaks suunata hoopis mujale.
Seetõttu ongi alati parem kui inimene õpib omale ameteid juurde, et tänapäeva röövkapitalismis kuidagi ellu jääda ja tööotsi leida. Millegipärast loodetakse alati et täiesti ilma hariduseta või mittemidagi ütleva ametiga saab elu lõpuni ilusti ära elada, saamata aru et niiviisi seatakse ohtu nii oma tulevik ja ka oma laste tulevik.
Teie mõlema viga on see, et te elate pidevalt minevikus ja rehitsete sealt välja ebameeldivaid seiku, et sellega kätte maksta oma eksnaisele/mehele. Seetõttu ei saa ka tulevik teie uksest sisse astuda. Andke andeks endale ja oma ekskaasadele viltused armuseiklused ja suunake oma energia tulevikku. Siis hakkavad teile ka lahendused tulema. Muidu kulutate asjatult oma energiat.

Inno ütles ...

Aga me suunasime oma energia tulevikku, leidsime töö ja rakenduse Võru linnas. Aga töö sai lihtsalt otsa.

Eksnaine on öelnud, et enne rahule ei jäta, kui saab mu vangi panna, kättemaksuks lahutuse eest. Oleks rahas probleem, oleks saanud selle asja ammu ära lahendada juba. Aga ta on kõva naine, ei jäta oma jonni.

Õnneks ei saa eksnaine igavesti vanglaga ähvardada ja kui see aeg läbi, saab rahulikumalt hingata, mõelda ja plaane seada. Seniajani ei julge midagi suuremat ette võtta.

ann ütles ...

Viimasel ajal pealtkuuldud kõnelusi maal:

"Kuule, ega sa ei tea mõnda asjalikku meest? X-l oleks hirmsasti vaja palkmaja ehitajat, maksaks 1000 bruto + sõidukulud koju ja tagasi."
"No siis ta jääbki otsima! Sellise raha eest ta küll ei asjalikku töömeest ei saa, kohe kindlasti ei saa".
"Oleks hirmsati vaja meest, kes tunneks seadmeid. Kas sa tead kedagi sellist?" "No ...- poiss saaks selle tööga hakkama, ideaalselt korralik vend - paku talle. Aga paku siis kohe mingi hea palk. Ta käib ju Soome vahet. Muidu on lootusetu, ta ei tule."
Valla lehes oli viimati 4 tööpakkumist - kohalikud puidu v. metalli ettevõtted, mitte lihttöölise (kuigi lihttöölisi on nad ka otsinud, ei saa välistada,et neil on lihtttöölise kohti ka vabu), aga spetsialisti töökohad. Ei näi neil töökohtadel minekut olevat...

Ehk siis mingi töötajate (eelkõige meeste - kuna naiste ilmselt pole neid, kes kvalifitseeruks)otsing käib, aga paistab, et mitte edukas. Küsisin mehe käest, et mis saab siis lõpuks. Mees arvas, et eks nad esialgu proovivad, aga lõpuks peavad ikka palku tõstma. Sest "asjalikumad vennad" on juba kuskil ametis või käivad Soome vahet, need, kes on ripakil - neil aga jälle pole võimeid/oskusi/tahet. No näiteks -jäi üks joobes sõitmisega vahele. Mu mees tunneb teda lapsepõlvest. Too ütles, et kohtus pakuti poolteist aastat vanglat või ÜKT. Mees küsis, et noh, teed siis oma tunnid ära muidugi? - "Ei! Lähen pooleteiseks aastaks vanglasse! Tööle ma küll ei lähe!" (pikaajaline töötu ja ema on tal pensionär).

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et Inks nuuksub Sind Inno salaja kodus patja.

Inno ütles ...

Ma arvan, et enne hakatakse inimesi Ukrainast ja mujalt sisse vedama kui palku tõstma, sest ettevõtetel lihtsalt pole võimalusi palka tõsta. Paljud väiksed ettevõtted vaaguvad elu ja surma piiril ja ettevõtetest 90% on just need väiksed.

Soomes võetakse ju Eesti töötajaid samuti tööle põhjusel, et nende palga ja muud nõudmised on väiksemad. Soomlane alla 2000 euro tööd ei tee, mõni eestlane aga küll, samuti teevad eestlased meelsasti ületunde ilma lisatasuta ning on nõus töötama nädalavahetustel. Ja see on ka põhjus, miks seal ollakse eestlaste peale kadedad, neil autokumme läbi torgatakse ja muid koerusi tehakse, sest eestlased nõustuvad vähemaga. Soome on ametiühingumaa nagu kogu muu vana mandri-Euroopa ja nende peale, kes vähemaga lepivad vaadatakse viltu. Eestis on vastupidi: siin vaadatakse viltu nende peale, kes rohkem palka küsivad, au sees on väikse palgaga töörügajad.

Inno ütles ...

Miks Inksu puutub, siis kahjuks on see ilmselt nii jah. Ta on seda tüüpi inimene, kes klammerdub ühe inimese külge ja enam lahti ei lase. Isegi kui vihkab, siis lahti ei lase. Seetõttu on raske uusi suhteid luua. Raske juhtum.

Anonüümne ütles ...

Ma ei usu et te saaksitegi nii kergelt soomes töökoha. Nyyd pole see enam nii lihtne nagu vanasti. Soomes olen elanud 26 aastat.

Irja ütles ...

"Seetõttu ongi alati parem kui inimene õpib omale ameteid juurde, et tänapäeva röövkapitalismis kuidagi ellu jääda ja tööotsi leida".

See ongi see väärastunud mõtteviis, millest ma kõnelesin oma postituses: Reformierakonna inetu pärand. Ehk ohver peab ise oma süü lunastama, kuna ta on oma hättasattumises ise süüdi. See mõtteviis on vale, iganenud ja tagurlik ning loodetavasti lendab koos Reformierakonnaga ajaloo annaalidesse (Inno sõnul anaalidesse).

Irja ütles ...

Ehk ma tahan öelda seda, et humanistlikele põhimõtetele rajatud riik peab lähtuma eeldusest, et inimene ei ole oma hättasattumises ise süüdi ning püüdma teda jalule aidata. Ning aitama esimeses järjekorras neid, kes ennast ise aidata ei saa - lapsi ja puuetega inimesi.

Lastega perede ja puuetega inimeste elujärg peab muutuma selliseks, et nad ei satu viletsusse ka siis, kui üks või mõlemad vanemad töö kaotavad. Minu arvates on see uue valitsuse kõige tähtsam ülesanne. Luua sotsiaalne turvapadi, mis aitab lastega peredel ja puuetega inimestel raskesse majanduslikku olukorda sattudes toime tulla. Siis hakkab kasvama ka rahvaarv.

Anonüümne ütles ...

Miks teie jaoks kõik, kes ei ole teiega samal arvamusel, on teie arvates väärastunud mõtlemisviisiga? Kas need, kes on elus vaeva näinud nii töö kui ka õppimisega, peavad nüüd teie arvates teie ees süütunnet tundma, sest ei sina ega ka Inno pole ju homse päeva peale mõelnud, nemad aga on. Paljud elavad nagu linnukesed oksa peal - küll riik aitab, peab aitama, sest Soomes aidatakse. Selleks et jõuda Soome tasemele, peavad eelkõige maksud suurenema. Nemad on sellise ühiskonna tunduvalt pikema aja jooksul üles ehitanud. Meil aga on iseseisvust vaid 25 aastat. Ja üleüldse - oled sa ikka kindel, et soomlased on ise uhked oma riigi üle ning vaatamata oma uhkusele, käivad nad ikka Eestis tööl või kolivad hoopis välismaale, kus on nende jaoks tunduvalt odavam elada? Kolivad ära oma heaoluühiskonnast kaugemale.
Ära hakka siia poliitikat ja parteisid jälle sisse toppima. Küsimus on pigem inimeste enda ellu suhtumises. Parteid tulevad ja lähevad, kuid partei ei saa sinu mõtlemist muuta. Seda pead ikka ise tegema.
Ma ei räägi puuetega inimestest, kellel on raske tööd leida. Ma räägin nendest, kellel on käed-jalad terved ning pea ka otsas.

Irja ütles ...

Väärastunud on mõtteviis, mis lähtub inimese hättasattumisel eeldusest, et inimene on selles ise süüdi. Eetiline riik lähtub sellest, et inimene ei ole ise süüdi. Süüst lähtudes tekitab riik enda ja inimese vahel barjääri, kuna inimene ei julgegi riigi käest abi otsima minna, sest ta teab: tema süüd eeldatakse. Üks õiguse põhimõtteid on süütuse presumptsioon. Ma arvan, et samasugusest süütuse presumptsioonist oleks õige lähtuda ka raskustesse sattunud inimeste puhul.

Loomulikult peavad maksud suurenema: kehtestada võiks näiteks automaksu lähtuvalt auto väärtusest ning kinnisvaramaksu, samuti pärandimaksu jne. Kinnisvaramaksu kehtestamine oleks hea juba seepärast, et nii pandaks paljud tühjalt seisvad majad müüki ning see langetaks kinnisvarahindu. Noored pered saaksid endale odava hinnaga maja osta.

Soome just selline eetiline ühiskond on ja soomlased on ka oma riigi üle uhked. Soomes lähtutakse justnimelt sellest nõrgemate esimeses järjekorras aitamise põhimõttest. Loodetavasti tuleb see ka Eestisse ja mõne aja pärast räägime sellest juba kui normaalsusest.

Inno ütles ...

Mina olen pärast keskkooli 10 aastat vaeva näinud õppimisega ja 25 aastat teinud tööd ja ma leian, et olen kogu aeg homse peale mõelnud. Lihtsalt elu võib teha ootamatuid keerdkäike, näiteks keegi poleks osanud ette näha üle 100 aasta suurimat majanduskriisi, mis laostas väga paljusid perekondi. Eriti neid, kes olid mingeid riske võtnud vahetult enne kriisi algust. Seda kriisi ei osanud keegi ette näha ja need , kes ütlevad, et oskasid, need lihtsalt valetavad.
See on samuti vale, et partei või poliitika midagi ei muuda. Suur vahe on eri riikidel just selles, millist poliitikat aetakse: võtame kasvõi Põhja- ja Lõuna-Korea. Äärmiselt küüniline on väita, et seal on vahe ainult inimeste ellu suhtumises

Anonüümne ütles ...

Kõrgharidusega töötute statistika seas on ka kassikoolide diplomite omanikud. Needsamad, mille peale teadlikumad tööandjad ammu enam ei muiga kah. Ilmselt on selliseid Eestis päris palju.

Anonüümne ütles ...

Ja teie Inno ja Irja usute partei(si)d? Siis on see ju teie väärastunud mõtlemine ja sarnaneb rohkem Lenini ja Stalini ajastule, kus rahva loosungiks oli «Партия — ум, честь и совесть нашей эпохи!»
Targem on siiski loota iseendale, kui mingile parteile ja vaadata sealjuures sündmusi kõrvalise pilguga.

Anonüümne ütles ...

"Eriti neid, kes olid mingeid riske võtnud vahetult enne kriisi algust. Seda kriisi ei osanud keegi ette näha ja need , kes ütlevad, et oskasid, need lihtsalt valetavad."

Miks sa arvad, et valetavad? Paljudel oli lihtsalt kainet mõistust ja ei läinud tolleaegse laenuralliga kaasa, mis oligi masside mõtlemise peale mängitud. Mäletan hästi kuidas laenuorjusesse tormajad mõnitasid neid, kes leppisid vähemaga ja hoiatasid, et võlg on võõra oma ja peale suurt pangalaenu rallit võib tulla sama suur krahh. Nüüdseks on paljud laenajad oma kodu kaotanud. Selleks ei pea olema mingi majandusteadlane, et hoomata kuidas masside ajupesu käib. Ameerikas on suuremalt jaolt kõik laenuvõlglased ja ei imesta kui seal tuleb mingi majanduskriis.

Inno ütles ...

Ma ei pea laenu võtmist riski võtmiseks, vaid investeerimist. Laenuvõtjad pigem võitsid, sest intressid on kukkunud. Kaotasid need, kes teistele võlgu andsid ja oma raha tagasi ei saanud, neid oli päris palju.
Aga see, et pangad peresid kodudest välja tõstsid kriisi ajal, on muidugi sigadus ja veel suurem sigadus on see, et sel lasti sündida. Eesti kaotas selle tõttu palju toredaid peresid. Riik oleks pidanud sekkuma, nagu nüüd põllumajanduses sekkutakse ja antakse erakorralist abi.

Irja ütles ...

Lenini ja Stalini ajal oli üksainuke partei, nii et võrdlus on kohatu. Parlamentaarses deokraatias nagu Eesti, kus parlament ehk Riigikogu koosneb mitmest parteist, on normaalne loota parteidele. Ega me enam ürgajal, ürgmetsas ela, kus sai loota ainult iseendale.

Vika ütles ...

Aga kas sellel ajal kui teie miljonites suplesite aitasite kedagi kes vaja syya ja raha?

Inno ütles ...

Ikka. Päris suure osa jagasime laiali.