laupäev, 12. november 2016

Minna tööle. Aga kuhu?

Vabad töökohad maakondade lõikes. Allikas: Töötukassa.

Oled jäänud töötuks. Vaja minna tööle. Töötukassa on teinud tänuväärset tööd ja koondanud vastavat statistikat. Ülevaadetest selgub, et sa pole ainus, Eestis oli oktoobri lõpu seisuga ligi 27 tuhat registreeritud töötut. Need on siis aktiivsed tööotsijad.

Statistikast selgub, et kõige rohkem on vabu töökohti Harjumaal, see on siis Tallinn, üle 2000 vaba töökoha. Ja kõige vähem on vabu töökohti Eesti äärealadel nagu Läänemaa, Põlvamaa ja Võrumaa, mõned kümned.

Tööealise elanikkonna arvestuses ongi kõige hullem olukord tööga Eesti äärealadel: Ida-Virus ning Valga-, Võru- ja Põlvamaal, kus töötute osakaal on kõige suurem:


Kui Tallinnas ja Harjumaal on töötute osakaal vaid 3% ja Eesti keskmine 4% ringis, siis Valgamaal on töötute osakaal 8% ning Võrumaal 7%. See tähendab, et isegi kui mingeid vabu töökohti on, siis neile pretendeerib Valga- ja Võrumaal mitu korda rohkem inimesi kui Tallinnas.

Asi muutub huvitavaks, kui vaatame töötute osakaalu hariduse lõikes:

Tuleb välja, et kõrgema haridusega töötuid on kaks korda rohkem kui alg- ja põhiharidusega. Taustaks: ühiskonnas on alg- ja põhiharidusega inimesi mitu korda rohkem kui kõrgema haridusega.

Maakonniti on asi suht sarnane: et kõrgema haridusega töötuid on väga palju:

Seejuures näiteks Võrumaal ja mujal väljaspool Tallinna on kõige rohkem töötuid kutsekeskharidusega inimeste hulgas.

Mis on selle põhjus? Kas erialase haridusega on tõesti raskem tööd leida? Ilmselt siiski mitte. Kuigi arenenud riikides kehtib põhimõte, et spetsialistidel on tööd leida lihtsam, siis Eestis see päris nii ei ole. Põhjus on asjaolus, et paljud alg- ja põhiharidusega inimesed on leidnud tööd Soomes, näiteks koristajana. Kõrgema haridusega inimestel on Soomes väga raske erialast tööd leida. Seetõttu on Eestis olukord, kus kõrgema haridusega töötuid on mitu korda rohkem kui madalama haridusega. See ei tähenda, et kõrgema haridusega inimesed oleks teinud vale valiku, lihtsalt neid ei vajata Soomes.

Kuivõrd paljud madalama haridusega inimesed on leidnud lihttöö Soomes, on neist Eestis suur puudus. Nagu näitab Statistika, on Eestis lihttööde peale kõige rohkem vabu töökohti:

Ehk siis: kes tahab Eestis teha lihttööd, mis mingit erilist haridust ega ettevalmistust ei nõua, siis need leiaks omale kohe tööd. Need töökohad on põhiliselt Tallinnas. Iseasi muidugi, kas see töö midagi pakub, eriti kõrgema haridusega inimestele, kes on teinud haridusele suuri kulutusi ja võtnud näiteks õppimiseks laenu. Lihttöödel makstakse enamasti ka miinimumpalka ehk 400-500 eurot kuus, millest ilmselt õppelaenu tagasimaksmiseks ei jätkukski. Samuti on raske lihttöö puhul maksta kinni elukoha vahetust. Ilmselt oleks lihttöö peale mõistlikum minna Soomes, kus lihttöö puhul on palk 2000 euro ringis. Eestis mõistes on see tippspetsialisti palk. Võrdluseks, Soomes teenivad tippspetsialistid 5000-6000 euro ringis.

Aga tuleme tagasi Eesti juurde. Kõrgema haridusega inimesed on enamasti need, kes on tugevamalt oma kodumaaga seotud, nö aatelised, kes tahavad ühiskonnale midagi anda - miks nad muidu üldse õppima läksid ja õpingutele aastaid kulutasid. Nad tahavad elult midagi enamat kui teha elu lõpuni koristaja tööd Soomes. Mis väljavaated neil siis on?

Kui vaatame töötuid erialade lõikes, siis kõige vähem on neid laste kasvatamises ehk siis hariduses. Tööd leiaks kõrgharidusega inimesed lasteaia või kooli õpetajana. Samuti leiaks tööd lendurid ning matemaatikud ja statistikud. Seda on palju räägitud, et ülikoolis peaks matemaatikat õppima, aga teiselt poolt on ka teada, et matemaatikas on tugevad ainult väike osa ühiskonnast. Tööd leiaks korrakaistjad ja päästjad, ehk siis politsei- ja päästeametnikud, aga seegi töö nõuab spetsiifilisi eeldusi. Mis aga huvitav: kuigi Eestis väidetakse, et tootmises ei leita töötajaid, on tootmise ja töötlemise erialaga töötuid kõige rohkem. Põhjus on selles, et need töötud elavad väljaspool Tallinna, näiteks Ida-Virus, kus paljud ettevõtted on tegevuse lõpetanud ja ka tootmisalast tööd pole pakkuda. Need inimesed leiaks tööd Tallinnas, aga siin kerkib juba küsimus, kuidas on see võimalik, kui näiteks kinnisvara on muutunud väljaspool Tallinna väärtusetuks ning kas kõik inimesed peaks kolima elama enam kui 200 km kauguselt Tallinna, kus elamine on väga kallis.

Kõrgharidusega inimesel on Lõuna-Eestis erialast ööd leida praktiliselt võimatu. Näiteks Võrumaal on Töötukassa andmetel ligi sada kõrgharidusega töötut, aga neile on pakkuda vaid ühte töökohta, seegi Antslas ja lastekaitse valdkonnas.

Mida öelda kokkuvõtteks? Eestis on tööpuudus regionaalne probleem, kus tööga on kehvasti igal pool peale Tallinna. Lahendus oleks kõigil inimestel kolida Tallinna, aga sealgi on saadaval vaid lihtsamad ametikohad nagu lihttööline ning müüja. Ehk siis: lahendus oleks teha Tallinnas tööd 500-600 eurose kuupalgaga. Taustaks: Tallinnas maksab korteri üür 400-500 eurot. Seega, kui aga elukoha vahetus ette võtta, siis on mõistlikum juba kolida Soome, kus elamiskulud on Tallinnaga võrdväärsed, aga sissetulek 3-4 korda kõrgem, 2000 euro ringis. Lisaks on Soomes mitu korda kõrgemad sotsiaaltoetused, mistõttu sobib Soome hästi lastega peredele, eriti kui peres kasvab erivajadusega laps. Soome puhul on põhiline takistus keeleoskus, aga nagu paljude inimeste kogemus näitab, siis lihttööde tegemiseks vajaliku keele õpib ruttu ära. Kõrgharidusega inimeste puhul on muidugi see probleem, et neid ei taheta eriti lihtsamate tööde peale võtta, kuna on teada, et nad pole selle töö puhul motiveeritud ja ei püsi oma tööl kuigi kaua.

Tänase seisuga on Soomes sealse töötukassa andmetel vaba 669 koristaja ametikohta.