Ma siin kirjutasin eile öösel Juulikese veidrustest, kus ta mänguhoos küünistab, näpistab ja juustest tirib. Ta ei tee seda vihaga, vaid rõõmsate kilgete saatel. Üks asi on veel, mis Juulikesele meeldib - pöialt silma suruda.
Irja mõni aeg tagasi kirjeldas siin, kuidas Juulike tal läätse silmast välja lõi. Aga minul on ta mõned korrad niimoodi oma pöidla silma surunud, et mul on tunne, et silmamuna vupsab välja. Juulikese pöial on küll väike, aga selles on väga palju jõudu. Üldse on Juulikesel väga palju jõudu, ta on füüsiliselt väga tugev. Näiteks tema riidesse panemine nõuab suurt füüsilist pingutust, nii et ma olen alati pärast seda higist läbimärg. Ma arvan, et tugevus tuleb sellest, et Juulike on nüüd juba pea 5 aastat rinnapiima saanud. Rinnapiima saanud lapsed pidid olema tugevad. Mu vanaema rääkis, et üks Rihtemetsa poiss Üllar oli saanud 4 aastat rinnapiima ja ta jaksas üksi mitu tonni kaaluva Belarussi traktori üles tõsta. Kahjuks sai Üllar surma, kui traktoriga siloauku täites kogemata kõrgepingeliini sõitis.
Aga ma arvan, et Juulikesest saaks tulevikus väga hea sumomaadleja - seal, nagu aru saan, pole eriti mõistust vaja, küll aga palju toorest jõudu. Juulike surub vastasel algul silma peast välja ja pärast seda pole enam seljatamisega probleemi. :D
