Nonii, kuidas siis väike unetu inglike Juulike magas???
Algus, nagu ma kirjutasin, oli paljutõotav. Juulike jäi pärast ühe milligrammist melatoniinitabletti mu süles norinal magama eha ärganud ka voodisse tõstmise peale üles. Üsna varsti pärast teda jäid magama ka Inno ja Roosike. Mina olin veel natuke aega üleval, sest ei suutnud kohe magama jääda - ei ole harjunud, noh. Blogisin, lugesin natsa ajakirja, sõin ja jõin (pärast imetamist on mul tavaliselt metsik söögiisu), vaatasin lapsed üle (teen seda igal õhtul, vanast harjumusest), pesin hambad, kirjutasin paberilehele mõned mõtted, kuidas romaani võiks edasi arendada (enne magamaminekut tulevad mõtted on parimad!).
Siis kobisin Inno kõrvale ja jäin magama.
Ühel hetkel hakkas Juulike oma voodis vigisema ja ma ärkasin üles. Oli veel pime - järelikult öö, mõtlesin. Kõndisin läbi une tema juurde (teen seda poolunes, olen harjunud), võtsin ta sülle ja kussutasin. Pakkusin rinda - ei tahtnud. Tahtis hoopis entusiastlikult kätega vehkida ja põrandale mängima minna. Vaatasin kella - 2. 16. Ahah, selge. Ühest milligrammist on ilmselt vähe. Noh, arst ju ka kirjutas kaks välja. Järgmine öö proovime siis kahega.
Seejärel ärkas Roosike ja nõudis piima. Inno ärkas üles ja hakkas Juulikesega tegelema. Mina võtsin Roosi tissi otsa. Inno arvas, et võiks Juulile selle teise milligrammi ka ära anda. Andsime. Roosi jäi pärast viieminutilist tissitamist uuesti magama. Läksin Inno ja Juulikese juurde. Olime niisama - kolmekesi keset ööd. Meie rääkisime juttu, arutasime maailmaasju, Juulike mängis põrandal ja sõi natuke.
Poole tunni pärast tundus väike inglike unine ja tõstsin ta oma voodisse. Seal ta mängis natuke oma kummiraamatuga, jõi vett ja kilkas. Ühel hetkel jäi kõik vaikseks. Läksin vaatama - Juulike tudus. Niimoodi naljakalt - istuli. Jätsin ta sedasi, sest kui teda magamise ajal liigutada, ärkab ta üles. Istuliasendist keerab ta end öösel ise pikaliasendisse. Läksin voodisse, Inno vaatas veel arvutit.
Siis hakkas Juulike jälle vigisema - ei leidnud vist sobivat magamise asendit. Võtsin ta tissi otsa. Viie minuti pärast oli ta sügavas unes. Tõstsin ta voodisse ja ta magas sügavalt edasi. Huhuhh! Olin väga õnnelik ja läksin ka ise tagasi voodisse. Peatselt tuli teisest toast Inno, samuti õnnelik. Kallistasime natuke (meil on tavaks enne uinumist alati pikalt kallistada) ja rääkisime maailma asjadest. Mida edasi teha tahaksime. Kuhu liigume. Mis on meie unistused. Lapsed magasid ja meie muudkui arutasime - sosinal muidugi.
Ühel hetkel võttis uni võimust ja vajusime unne. Kell oli vist kuus, kui ma õigesti mäletan. Tunni aja pärast helises äratuskell - Inno läks ÜKTd tegema. Mina põõnasin veel edasi. Roosike ärkas üheksa paiku, tuli oma voodist välja, pikutas mul kaisus ja asus mulle seejärel oma mänguasju nina alla lükkama, et ma neile musi annaks. See meeldib talle praegu kohutavalt. Seejärel jõudis koju Inno ja Roosi hakkas oma mänguasju temale näitama. Mina veel unelesin natuke ja kuulasin, kuidas Inno ja Roosi teises toas loomade hääli tegid. Vapper Juulike tudus armsasti oma voodis.
Juulike ärkas kell üksteist. Praegu sirutab end mõnusasti oma voodis. Lähen tõstan ta välja.
Algab uus päev!
Pildil meie armas inglike täna hommikul tudumas. Angelmanivanematele nii armas vaatepilt! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar