esmaspäev, 11. detsember 2017

Eesti riik kasutab elatisevõlgnevust argumendina isade võõrutamiseks


Järgnev jutt on pühendatud neile kümnetele tuhandetele isadele, kes on oma lastest võõrutatud, ning lastele, kes on pidanud riikliku võõrutuspoliitika tulemusel üles kasvama ilma isata ja saanud sellest eluaegse trauma.

Eesti riigis käib kõige kõrgemal tasemel isade massiline võõrutamine lastest, mille tagajärjeks on laste vaimne vägistamine ja vigastamine, mis on uuringute järgi samaväärne laste seksuaalse väärkohtlemisega. Seejuures kasutatakse argumendina isade elatisevõlgnevust.

Kuidas see käib? Aga väga lihtsalt. Kui isal tekib võlgnevus, aga see tekib üsna tõenäoliselt, sest elatise suurus on seotud Eestis miinimumpalgaga, see on pool miinimumpalka, olenemata isa elukohast ja sissetulekust, mis tähendab, et kahe lapse pealt peab miinimumpalka saav isa maksma ära kogu oma palga. Kagu-Eestis on meestel miinimumpalk üsna tavaline ja juba kolme lapse puhul tekib igal juhul võlgnevus.

Täpsustuseks olgu lisatud, et elatise summat on võimalik lasta kohtul vähendada, aga see on üsna pikk kadalipp, kus tuleb palgata advokaat, maksta kohtukulud, mis läheb üsna kulukaks. Selleks, et Eestis kohtus käia, peab olema rahakott puuga seljas. Kui isal on võlgnevus, siis arvatavalt tal seda raha pole.

Edasi algab riiklikul tasemel ajupesu, milles elatisevõlglased võrdsustatakse rahvavaenlastega, kellele hakkavad keskaja parimate traditsioonide kombel pidama nõiajahti meediaväljaanded ehk kaasaja nn klikitööstus. Mis elatub nõiaprotsessidest, parimas keskaja stiilis. Kus võetakse keegi ette ja hekseldatakse sõelapõhjaks. Loobitakse kividega surnuks. Riik vaatab seda vaikides pealt ja kõik tehakse selleks, et isad moraalselt maa sisse tampida. Et neil ei tekiks mõtetki lapsi näha, veel vähem enda juurde taotleda. Kõik selleks, et isad lastest ära võõrutada.

Laste kuuldes räägitakse isast ainult halba ning tuuakse argumendiks taas võlgnevus, et lapsel ei tekiks küsimustki, „miks issi meid ei külasta”. Lisaks isadele võõrutatakse kogu isa suguvõsa, vanaemad ja vanaisad, onud ja tädid.

„Enne maksa elatis ära, siis näed last!” - on tüüpiline väljend mitte ainult vanemate omavahelises suhtluses, vaid ka kohtusaalides ja lastekaitses. Seda juttu enamasti ei protokollita, aga see käib nö kõige muuga kaasas, kuluaarides, istungi vaheajal. Isadele tehakse selgeks, et kui raha õigeks ajaks vajalikul määral ei laeku, siis last ei näe. Ja riik NB! osaleb aktiivselt selles protsessis, maksumaksja raha eest.

Olgu see siin välja öeldud: EESTIS TEGELETAKSE MAKSUMAKSJA RAHA EEST ISADE MASSILISE VANEMLIKU VÕÕRUTAMISEGA. See on, nagu öeldud, laste vaimne vigastamine, mis on samaväärne seksuaalse väärkohtlemise ehk pedofiiliaga. Ehk sisuliselt riik osaleb maksumaksja raha eest pedofiilsete toimingutega samaväärsetes toimingutes, mida pannakse toime laste peal. Ja NB! - see toimub massiliselt. Ja laste huvide eest ei seisa mitte keegi. MITTE KEEGI. Isade huvidest rääkimata.

Olgu lisatud veel, et lahutuse puhul mõistetakse lapsed 90 protsendil juhtudest ema juurde ning isalt mõistetakse välja elatis. Lahutatakse aga Eestis pooled abielud. Edasi algab vanemliku võõrutamise protsess, kus isad tehakse maatasa.

P.S. Ma ei kirjutaks seda, kui mul poleks endal vastavat kogemust viimase 10 aasta jooksul. Mind on süüdistatud selles, miks ma ei võtnud lapsi enda juurde, eriti veel arvestades koduvägivalda, mis oli seotud eksabikaasaga. Aga minu südametunnistus on puhas - mina taotlesin lapsi enda juurde, lausa kohtu kaudu, rääkisin koduvägivallast nii politseis kui kohtus, aga selle peale ainult irvitati. Nii oli: IRVITATI. Öeldi, et: saa üle, hangi omale elu, jne, seda kõige kõrgemal tasemel. Ja et perevägivald on pere siseasi.

Kohtus sõideti minust teerulliga üle. Mult võeti ära lausa vanemlikud õigused selle eest, et rääkisin, kuidas laste ema oli vägivaldne. Ja kõige selle taustal oli jutt, et lapsi ei näe enne, kui kõik raha on makstud. Ning niikaua, kuni raha pole makstud, pole mingit õigust lapsi näha. Mulle öeldi ka seda, et lapsed ei tahagi mind näha, kui raha pole makstud. Ja siis edasi, et miks sa siis lapsi enda juurde ei taotlenud. Täiesti Kafkalik olukord ja ise ka ei usuks, kui poleks seda kõike läbi teinud omal nahal.

Ja ma pole ainus. Selliseid isasid on Eestis kümneid tuhandeid. Selline tegevus on täiesti teadlik, süsteemne ja massiline. Eestis käib süsteemne, teadlik ja massiline isade võõrutamine, ja seda NB! maksumaksja raha eest. Ja nagu öeldud, laste huvide eest ei seisa mitte keegi. Sest kui keegi laste huvide eest seisaks, selliseid asju ei toimuks. Teadmiseks, lastel on seaduse järgi vääramatu õigus suhelda oma vanematega, mõlema vanemaga. Seda õigust aga lihtsalt ignoreeritakse, kuigi isad on olemas, nad pole kuhugi kadunud, Eestis pole mingit sõjaolukorda või midagi säärast, mille tõttu isadel pole võimalik oma lastega suhelda. Lihtsalt lambist võõrutatakse isasid, tehakse neid maha, alandatakse, kõige kõrgemal riiklikul tasemel.

Tulemuseks on vaimselt katkised inimesed. Eesti on Euroopas üks õnnetumaid maid ja üks peamisi õnnetuse põhjuseid on vaimsed probleemid. Kas ja kuidas jõuab selline ühiskond viie rikkama hulka või üldse kuhugi? Aus vastus: ei jõuagi. Mitte kunagi.

13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Aga teeks siis hüljatud isade erakonna?
Valijaid ju piisaks.

Anonüümne ütles ...

Minu isal võeti vanemlikud õigused juba nõukaajal, toona see vabastas alimentide maksmisest, kas tänapäeval siis enam ei vabasta elatise maksmisest? Loogiliselt võttes peaks ju vabastama.
Minu isa võõrutati samamoodi meist, mingi aeg isa maksis alimente, aga ema oli alkohoolik ja isa ei soovinud talle enam raha maksta, mida me lastena näha ei pruukinudki. Meid pidasid üleval ja kasvatasid emapoolsed vanavanemad. Isa süüdistati ema jooma hakkamises, siin on ja tõepõhi all, isa oli liiderlik tõesti, kuulnud ka muudest allikatest.
Aastad läksid, saime suureks ja taastasime suhtluse isaga, just isa maailmavaade on mulle omane. Mina ei tunne, et oleksin millestki ilma jäänud lapsena, oli palju sõpru, ilus looduslik keskkond, armastavad vanavanemad. Isa tervisele jättis see küll jälje, tal oli invaliidsus, oli ravil närvidega ja kopsudega.
Sellist sandistamist tänapäeval enam teha ei tohiks, isa ei tohi võrduda vaid elatisega, isa on isa, rahast palju tähtsam on lähedus. Olen kindel, et mu esimene kehv mehevalik oli põhjusel, et ma polnud kasvades isa armastust tundnud, alles isaga suhted taastades, oskasin luua väärilise suhte.

Inno ütles ...

Miks mitte erakond teha, kui huvilisi on.

Anonüümne ütles ...

Tehke erakond, kuhu saavad kuuluda nii isad, kellest lapsed võõrutatud, kui ka endised lapsed, kellest isad võõrutati. Isade ja laste erakond näitamaks riigile süsteemi ebaõiglust. Erakonda võiksid astuda isad koheselt peale lahkuminekut, kui näevad, et algab lastega manipuleerimine.
Erakond võiks pakkuda isadele ja lastele ruumi kokkusaamiseks ja kaasata tuleb lastekaitse, kes suunab isad ja lapsed kokku kasvõi sellel neutraalsel pinnal. Paneb teisele vanemale kohustuse last sinna isaga kohtuma viia.

Inno ütles ...

Väga hea mõte!

Anonüümne ütles ...

Inno, Sa pole oma isast kirjutanud !
Ega Sul nii sitasti läinud nagu Kerstidendil ?

Inno ütles ...

Minu isa kasvas üles ilma isata, kuna tema isa viidi Siberisse, kui ta oli 6-aastane poisike, ja isa suri Siberis. See jättis kindlasti oma jälje.

Anonüümne ütles ...

Andeks, et uurinśin !

Õemees ütles ...

Nagu Inno kirjutab, nii ta kipub olema jah.

Eesti Vabariik on saanud trahvi selle eest, et on võimetu tagama lahus elavatele lastele ja nende isale õigust teineteisega kokku saada. Kui lastega elav vanem on suutnud hoida lapsi teisest vanemast üle kahe aasta lahus on tal võimalik kohtus juba väita, et lapsed on teisest anemast võõrdunud ja saavutada lahuselavale vanemale keeld lasteg aläbi käia. Lahuselavalt vanemalt on võimalik ära võtta kõik lastega seotud õigused samas kohustus elatist maksta jääb.

Elatised on kasvanud viieteist aastaga keskmise palga suhtes kolm korda suuremaks. Et Perehüvitiste seadus keelab vanemal oma lahuselavaid lapsi oma pereliikmeteks lugeda, ei saa vanem nende elatamiseks ka riiklikult ettenähtud toetusi ja tulumaksusoodustusi, mis paneb ta teiste vanematega ebavõrdsesse olukorda, mida tehniliselt võttes tuleks ju lugeda diskrimineerimiseks sotsiaalse seisundi põhjal.

Räägitakse 42 tuhandest üksikvanemast. Teist samapalju peaks olema ka elatist maksvaid või seda võlgu olevaid vanemaid, nii et toetust võimalikule erakonnale võiks ju olla. Päris häid mõtteid, millises suunas Eesti perepoliitikat ses vallas suunata võiks on MTÜ-l Lapsele Vanemad. www.lapselevanemad.ee

HH ütles ...

Inno, palun saada see kirjutis mônele eriti loetavale väljaandele / meediakanalile avaldamiseks. Et midagi muutuks, tuleb seda diskussiooni kogu aeg ûleval hoida. Muidu midagi ei muutu. Eesti rahvas on teatavasti olnud ja on nn. allasurutud káitumisega, kus avalikult vastuhakkajaid ja vàljaûtkejaid on vàhe. Kûll aga on teine lugu kommentaariumides, kus oma nàgu nàitama ei pea. Tômba diskussioon avalikult kàima jàlle, sest kirjatûkk on hea ja peaks puudutatud nn. “eks”-isasid panema oma arvamust vàlja ûtlema kûll. Edu!

Inno ütles ...

Ma olen saatnud, aga nad ei avalda selliseid tekste. Kui ma oleks nõid, pendeldaja, selgeltnägija või kivikeste müüja, siis oleks mu pilte ajalehed-ajakirjad täis, aga lastest ja isadest ei avaldata ühtegi kirjutist.

olge ise ka tublid ütles ...

Kartellimeedia asemel võiks siis pakkuda näiteks Objektiivi.

Anonüümne ütles ...

Äkki Inks avaldab?
See ju vesi tema veskile - honorar läheb otseteed elatisrahaks ...