laupäev, 27. jaanuar 2018

E-Eestil sama häda mis Nokial - see ei tööta


E-Eestit reklaamitakse küll kui maailma kõige arenenumat digitaalühiskonda, aga tegelikkuses on reaalsus see, et see ei tööta. Kui e-Eesti peaks konkureerima turul, siis oleks saatus sama mis Nokial - krahh. Sest e-Eesti välja töötatud lahendused ei tööta. Hea näide oli digi-ID ämber. Tegelikkuses ei tööta ootuspäraselt mitte ükski e-Eesti digilahendus. Kui ei usu, eks proovige mõnda neist kasutada!

Teine asi - e-Eestist saavad kasu väga vähesed. Tegelikkuses pole neid e-teenuseid enamikule inimestest vaja. Näiteks digiallkirju peavad andma vaid ametnikud - aga kas nende pärast peab üleval pidama üleriiklikku ülikulukat süsteemi, kus igale inimesele on antud digiallkirja andmise võimalus. Enamus inimesi annab elu jooksul ainult paar tähtsat allkirja - abielludes ja eluaset soetades. Rohkem vaja ei ole ja isikut tuvastada saab ka näiteks pangakoodide abil, mis enamuses maailmas nii käibki.

Omaette teema on e-valimised, kus justkui antakse samuti digiallkiri, aga e-valimised pole vastupidiselt ootustele valimisaktiivsust tõstnud, pigem on see jäänud väga kesiseks. Viimastel kohalikel valimistel näiteks ei osalenud noored üldse valimistel, kuigi just nemad peaks olema e-teenuste kõige suuremad kasutada. Põhjus on selles, et süsteem on lombakas ja ei tööta paljude seadmete, näiteks Apple'i süsteemidega. Apple aga taotleb oma tehnoloogia puhul just lihtsust - lihtsuse tõttu on Apple digivaldkonna turuliider.

Laias laastus on e-Eestil sama häda mis Nokial - ilus vaadata küll, aga ei tööta. Kas mittetöötavat asja on mõtet maksumaksja raha eest laialt reklaamida, see on juba eraldi teema.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Nokia otsimise ja tegemise asemel peaks võtma eeskuju Apple'ilt. Või mis?!

6 kommentaari:

Tom ütles ...

Kui lubad, siis vaidlen vastu. Päris nii ikka ei ole. Töötan tehnikapoes. Iga päev teen näiteks liisingulepinguid. Päris tavainimestega. Allkirjastavad digitaalselt. Paberikulu jääb ära ja kiirem ka. Ja ostjad ei ole kõik ametnikud. Müüjad on ka täitsa tavalised inimesed, kes iga päev allkirjastavad lepinguid. (Muuseas, e-eestist, vaatan näiteks oma digiretsepte, palju on alles ja mida vaja juurde. Saadan e-kirja tohtrile ja ta kirjutab juurde.)

Inno ütles ...

Vaat kui armas! Kas need on need kuulsad suller-lepingud, kus kliendil pole võimalust enne allkirjastamist isegi lepingu teksti läbi lugeda?

Tom ütles ...

Nii lihtne see ka pole.
See võimalus lepinguga tutvuda on kliendil alati. Muuseas, tavaliselt ei loeta tingimusi läbi... Aga isegi kui ... siis on 14 päeva jooksul võimalik leping tühistada. Niisugune on seadus.
Minuteada pakuvad id-põhist allkirjastamist kõik liisingufirmad. LHV, Liisi, Inbank ja teisedki. PDF vormingus saad selle ju ka oma postkasti.

Väga paljud müüjad paljudes eesti poodides vormistavad iga päev järelmaksulepinguid. Ja paljud ka ostavad. Seega vaidlen vastu sellele, et Id-kaardi e-teenuseid ei ole tavainimesel vaja. On ikka küll. Perekonna noorem võsu "mobiil-id" on isegi mugavam.
Igal asjal omad eelised ja puudused.

Päikest!

Anonüümne ütles ...

Toomas Kihulane ilmselt ei külasta seda puhvetit siin kuigi tihti. Sest muidu ta teaks, et Innol on ALATi õigus. Ükskõik mis alal kõiketeadja, mis sest, et aeg-ajalt püüavad talle asja selgitada oma ala tõelised asjatundjad. Olgu siis lastekasvatuse või kinnisvaranduse alal pluss kõik, mis sinna vahele jääb. Inno teab nagunii alati paremini. Lõplik tõde on tema kätes, tegelikult ongi kaks tõde - Inno tõde ja vale tõde. Kõik teised peale tema on lollid, pimedusega löödud ja peavoolumeedia ohvrid. MOTT

Inno ütles ...

Jah, ma olen ses mõttes nagu Eesti valitsus :)

Anonüümne ütles ...

Apple ja turuliider??? Mis valdkonnas? Digivaldkonnas kõigub Mac seal kusagil esikümne piirimail. Kuigi tuleb tunnistada, et Apple on kõige kasumlikum ettevõte turul, see tähendab, et nad suudavad müüa odavaid tehnoloogiaid kalli hinnaga. Mis see ütlemine oligi lollide ja rahaga?