Viimase aja ühiskondlikku diskussiooni analüüsides võib öelda, et Eesti on väärtushinnangute koha pealt täiesti haige ühiskond. Eestis pole hinnas õnn ja armastus, vaid kuidagimoodi ära nässerdamine. Kõiki neid, kes oma õnne ja armastust otsivad, hakatakse ründama ja peksma.
Mujal Euroopas on au sees just õnn ja armastus. Kõik tegutsevad, kogu ühiskond tegutseb õnne ja armastuse nimel. Üks ilmekas näide on see, et Euroopa naised pole juba aastaid nõus lapsi sünnitama sobimatusse suhtesse. Sest nad väärtustavad õnne ja armastust. Kui õiget kaasat ei leita, jäädakse pigem üksikuks ja lastetuks. Seetõttu on sündimus madal. Eestis on aga täiesti tavaline, et naine saab lapsed suvalise mehega, kes parasjagu ette juhtub. Ja kui kooselu puruneb, mis on sellisel juhul loomulik, siis krabab naine lapsed enda juurde ning jätab need isapoolsest hellusest ja armastusest üldse ilma. Sedasi kordub põlvest põlve ja kuigi väidetakse, et seda tehakse laste nimel, on just lapsed need, kes kannatavad: üles kasvavad poolikud lapsed, kes pole kogenud armastust ega hellust ja ei oska seda ka edasises elus otsida ega leida.
Kokkuvõttes ollakse seal, kus ollakse - Eesti on kõige õnnetum ühiskond Euroopas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar