Eestis on sellest vähe räägitud, aga ajal, mil lõppes I ilmasõda ja Eesti end iseseisvaks kuulutas 1918. aasta algul laastas nii Euroopat kui kogu maailma nn Hispaania gripp (H1N1), mis nõudis 50-100 miljonit inimelu. Võrdluseks, I ilmasõjas hukkus kokku ligi 10 miljonit inimest.
Hispaania gripi puhul oli tegemist oli 20. sajandi suurima tapjaga, mis on võrreldav katkuepideemiaga mitusada aastat varem. Laias laastus tappis gripp ligi 1 protsendi elanikkonnast, ehk Eesti puhul ligi 10 000 inimest.
Nii et Eesti vabadussõja suurim tapja oli gripp? Ja gripp võis mõjutada sõja käiku, sest nakatusid esimesena need, kes olid käinud rinnetel, see on siis nii venelased kui sakslased, toonased eestlaste vaenlased.
Gripp laastas Euroopat alates 2018. aasta algusest ja haiguspuhang kestis kuni 1919. aasta alguseni.
Taustaks olgu veel öeldud, et kuigi gripist hakati kõigepealt rääkima Hispaanias (sellest sai haigus oma nimetuse), olid esimesed haigestumised Ameerikas ja Aasias.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar