Eesti on nagu Venemaa väike koopia

Eestis armastatakse rääkida, et Eesti on nii erinev Venemaast, aga tegelikult on väga palju sarnasusi. Võiks isegi öelda, et Eesti on Venemaa väike koopia (ja võibolla just seetõttu püüab välismaa ees head nägu teha, et sarnasus välja ei paistaks). Oma inimestega käitub Eesti riik samamoodi nagu Venemaa - jõhkralt ja halastamatult. Elu-olu on nagu Orwelli teostes. Teisitimõtlejaid ja poliitilisi vastaseid kiusatakse taga jne.

Sarnaselt Venemaaga on Eestis suur ebavõrdsus: on tohutu rikkus ja kõrval suur vaesus. Ja nagu ütleb Ksenja Sobtšak: Venemaal on nali, et on kolm asja, mida sa Venemaal ei saa valida: oma sugu, oma vanemaid ega presidenti. Kas pole Eestis samamoodi?! Küll leitakse üks või teine põhjus, miks rahvale ei saa usaldada presidendi valimist. OK, Eestis küll pole ühte persooni riigi eesotsas, aga on tekkinud poliitiline uusnomenklatuur, kes hoiab kümne küünega oma positsioonist kinni. Võibolla on see väikse riigi eksisteerimiseks vajalik, et üks seltskond on kogu aeg võimul, aga kindlasti pidurdab see riigi arengut.

Eesti puhul muidugi on lihtsam kui Venemaal, sest eestlased saavad valida vabalt elukohaks mõne teise Euroopa riigi. Aga kas see peab Eesti puhul nii olema, et oma elu paremaks muutmiseks on inimesed sunnitud lahkuma?! Kas Eesti ise ei taha siis sugugi paremaks muutuda?