tag:blogger.com,1999:blog-1770068182488734938.post7702380017002064731..comments2024-03-29T09:50:30.636+02:00Comments on Inno ja Irja kohvik: Eesti keel ja kultuur püsisid tänu pärisorjusele?Innohttp://www.blogger.com/profile/06749071558698048976noreply@blogger.comBlogger2125tag:blogger.com,1999:blog-1770068182488734938.post-95226544386905482016-03-08T13:04:11.033+02:002016-03-08T13:04:11.033+02:00Tegelikult on asi põnevam. 13. sajandist peale või...Tegelikult on asi põnevam. 13. sajandist peale võimutses Eestis-Liivis Liivi Ordu, millel oli väga huvitav poliitika. Nad ise olid enamasti sakslased aga saksa aadlike siia tulemist nad ei soosinud. Ordu valitsemine oli oma aja kohta väga progressiivne. Valitsesid foogtid (sõjaväelased) ja komtuurid (ametnikud), kes tegelesid kaitse organiseerimise ja maksude kogumisega. Ordule oli tähtis, et kord oleks majas, maa kaitstud ja maksud laekumas, muidu võisid eestlased teha mis tahtsid. Seega eestlased ja liivlased elasid maal, külades oma elu. Linnades aga domineerisid sakslased, seega kultuur ja haridus olid saksa/ladinakeelsed. Seega eestlased ja sakslased väga kokku ei puutunud, kuna eestlased elasid maal. Meile tuntud mõisakultuur hakkas arenema alles uusajal. Ja pärisorjus tuli aga alles rootsi ajal, 17. sajandil ja kestis umbes 200 aastat üldse. Margus Kiishttps://www.blogger.com/profile/16542030665079732886noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1770068182488734938.post-74990642596574663962016-02-26T15:22:48.269+02:002016-02-26T15:22:48.269+02:00Saksapäraseid nimesid panid eestlastele mõisnikud,...Saksapäraseid nimesid panid eestlastele mõisnikud, targu ka selleks, et sotsiaalseid erisusi ära segada. ÕESi liikmetest vähemasti Jürgenson, Faehlmann ja Kreutzwald olid kindlalt eestlased. <br />Ka Soomes oli ümberrahvustumine probleemiks, samuti Tšehhimaal ja mujalgi, kus pole pärisorjust kunagi olnud. Nii et pärisorjust kultuuri kestmise tugisambaks mõelda ei tasu. Indrek Särghttps://www.blogger.com/profile/16763496323821629298noreply@blogger.com