Väljavõte Marika ja Olavi Pesumaja blogist.
Rõõm on, et olukorras, kus kohtusüsteem aitab Eestis naistel oma endisi mehi kottida, seda laste kaudu, on ainuke nö legaalne viis oma õiguste eest seismiseks totaalne avalikustamine ehk blogi, ja et seda võimalust on hakatud aktiivselt kasutama.
Tahaks reklaamida Olavi Ruitlase võitlusblogi, kus ta kasutab avalikustamist, et saada taas võimalus oma lapsega kohtumiseks. Lugegem ja aidakem Olavit!
Ja Olavi kui hea kirjanik oskab ikka hästi asju välja tuua! Ja seoses endise naisega hargneb päris kriminull. Tõeline lust! Ei saa silmi ekraanilt.
Tegelikult ootan juba 2 päeva kommentaari lahutatud isade liidu nupukesele. Nt http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=17901223&categoryID=120&ndate=1199916000
VastaKustutasoovitan klikkida pesumaja blogi lehel olevale statistika nupule - iga päev seni u 1 klikk päevas. täna - 146 klikki :-D tänu teie viitele
VastaKustutaSuper! Nii naljakalt kirjutatud. Enne ma lugesin ainult teie blogi.
VastaKustutasul ei ole, Inno, absoluutselt mingit põhjust ennast Olavi Ruitlasega võrrelda -
VastaKustutatema võitleb oma lapse eest, sind huvitas ainult raha, mida Ingrid sulle võlgnes, tema üritab lapse heaks midagigi ära teha, aga millal sina viimati oma lastega kohtusid?
sa isegi ei ürita
kui üritaksid, oh küll me sellest juba teaksime, pasundaksid siin blogis kogu ilma täis.
silmakirjatseja oled
Kuidas mind ainult raha huvitas? Täiesti vale arusaam.
VastaKustutaMind ei huvitanud üldse raha. Pole kunagi huvitanud. Sellepärast Ingrid mind ei sallinudki, kuna tema jaoks oli raha kõige olulisem, minu jaoks mitte.
Jätsin kõik oma asjad ja vara maha, kui Ingridi juurest minema sain, alustasin otsast.
Ingrid ise pärast pakkus mulle, õigemini tema advokaat, mingit sümboolset tükki meie ühisvarast, ja ma ütlesin, et ok.
Irja puhul teadsin, et tal pole üldse mingit vara, vastupidi, tahtsin toetada nii teda kui tema isa, kes elasid suht vaeselt.
Kust üldse selline jutt, et ma tahtsin raha? Midagi ma ei tahtnud. Ja Ingrid ei võlgnenud mulle midagi.
Ja oma lastega pole ma kohtunud, kuna mul pole südant neid väevõimuga ära tuua, nagu see käib tänapäeval. Ja nendega suhtlemine on üks suur stress kõigile, sest Ingrid tänitab kogu aeg, nagu mingi üleskeeratud vurr. Proovi sa siis sellises olukorras midagi ette võtta. Mina olen leppinud sellega, et aeg annab arutust. Ma ei kiirusta kuhugi. Milleks tormata?!
Ja ma võitlen jätkuvalt kohtus laste hooldusõiguse eest, nüd juba teises astmes. Kuidas siis saab öelda, et ma laste heaks midagi ei tee?!
VastaKustutaJa just Ingrid on see, kes ainult raha tahab, muide!
Kui lapsest saab ema jaoks vahend, mida tihtipeale juhtub, ei saa rääkida emadusest vaid tuleb öelda "lapse valdaja". Vot see on haige ja väärakas. Aga pange ennast Inno või minu nahka, kui ei ole võimalik kuude kaupa oma lapsele otsa vaadata. Oma lapse nägemine muutub teenuseks... Ja siis pead sa olema inimene, tegema oma igapäevast tööd, hästi tegema, kui sinu jaoks on kõige kallim inimene ära võetud... Lapsega manipuleerimine on värdjalik ja seadusandlus toidab seda nihet jätkuvalt.
VastaKustutaInno, kohus andis sulle ju õiguse lastega kohtuda ilma et Ingrid juures viibiks. Sa ei ole seda teinud??
VastaKustutajärelikult ei hooli sa oma lastest piisavalt kui neid isegi näha ei taha. sa ju tead et pigem saavad lapsed enne suurels kui kohus lõpliku osuse hooldusõiguse osas teeb. seda loodadaki? soovid olla isa kes on koguaeg oma laste eest võidelnud tegelikult lastest kübetki hoolimata?
Ning Irja paistab ka su võitlust ainult saboteerivat (kohtunikke halvustavad arvamused blogis värskelt enne kohtuasja arutamist jne)
su lapsed näevad su läbi, Inno. ära siis pahanda kui nad suurematena sulle samamoodi vastavad
Isa kes oma lastega ei suhtle sest see on liiga ebamugav ehk eksabikaasa tänitab pidevalt ei tunne tegelikult oma laste vastu huvi
VastaKustutaEks me vaatame.
VastaKustutaMis kohtumisse puutub, siis ei saanud ma täit kindlust selle kohta, et selle kohtumise juures ei viibi Ingrid. Ja tõesti, peale kõike läbi elatut ei taha ma seda koletist enam silma otsaski näha.
Mul on spikrina ees mu enda lapsepõlv ja elu, paljude tuttavate oma, Irja oma. Ja mitte miski ei andesta seda, kui ema või isa nö lapse nimel end ohverdaks. Mina ei mõistnud seda oma enda ema puhul õigeks, sest tegelikult ei suutnud ta ka oma lapsi aidata, olles pidevalt ise vägivalla ohver. Ütleme nii, et ma pole sedavõrd tugev, et jätkata Ingridiga võitlust sealt, kust see pooleli jäi. Sest olgem ausad, naine üritab seda teha, kaasates lapsi, kasutades neid kilbi, mõõga ja pussnoana. Aga mina ei taha seda. Las aeg annab arutust. Vaatame, mis otsuse kohus teeb. Praegu las olla nii. Ma tunnen, et see on parim. Lisaks Ingrid eriti kodus pole, tillutab ja lillutab ringi, joob, magatab mehi, lapsed saavad rahus olla sugulaste pool, kes, õnneks, on normaalsed inimesed.
Näen siin ohtu, et oma vanemate puhul kogetu kantakse üle oma täiskasvanuea suhtele. Katsudes teha teisiti, tehakse teistsugused vead
VastaKustutahääbunud suhtest kirjutamine võib olla:
a võitlus kellegi/millegi nimel
b puhastumine, eneseteraapia
c tervisele kahjulike mõtete kinnistamine, millest vabanemiseks peab lõpuks pöörduma spetsialistide poole
d miski muu
Ohoo, Pesumaja blogil juba 400 klikki! Tundub, et teie kodukale tasub reklaami osta ja veel parem, kui head inimesed tasuta saaks:)
VastaKustutaOlavi ongi üks maailma paremaid inimesi.
VastaKustutakui emal ja ka isa on alkoholiprobleemid, mis siis kohus tegema peab? Seepärast tuleb enne lapse tegemist ka partneri sotsiaalseid kvaliteete hinnata, joodik muutub ainult hauas. Mis veel edaspidi saama hakkab, kui kuuldavasti algab intensiivne tutvus alkoholiga nii tüdrukuil kui poistel juba koolis?
VastaKustuta