kolmapäev, 9. jaanuar 2008

Üks põnev tagasiside elu mõtte teemal ja meie kommentaar

Saabus selline tagasiside:

Milline vägev blogi teil:) mulle meeldib igastahes. just sellepärast et räägite asjadest nii, nagu need on. Eriti lahe on teie avameelsus sest pole ju palju neid kes julgeksid asjadest rääkida nii, nagu need tegelikult on. Kuna te siin võtate sõna kodutute ja sperma õiguste eest, siis palun kirjutage üks lugugi minusuguste jaoks. Olen tavaline 16 aastane tüdruk, kes ei leia oma kohta siin elus. Kuid kust ma otsima peaksin? Ma tõepoolest pigem palun abi teilt, sest tundute mulle hulga usaldusväärsemad, kui näiteks mu enda vanemadki. Ma tahaksin nii väga astuda välja oma kestast ja avastada maailma, suhelda inimestega ja olla täisväärtuslik. Aga ma ei suuda! see on vist esimene seesugune hädapalve teie poole aga tõesti üks pubekast plika usub teisse!! te olete mulle kui nii võib öelda, siis autoriteetideks saanud ajapikku. lihtsalt öelge mulle kust hakata otsima elu mõtet, kuidas päästa ise oma elu?

Inno:

Miks sa siis ei suuda?! Ma arvan, et 16-aastaselt võiksid asja veel täiesti rahulikult võtta. Sul vähemalt 70 aastat ees! Saad peagi kodust tulema ja siis soovitan küll kõvasti teadmisi koguda, õppida, suhelda võimalikult paljude inimestega, aga esialgu mitte luua väga tihedaid liitusid. Vähemalt mitte enne, kuni saad teha seda ja ainult seda, mida tunned, et tahaksid teha. Ja olla seal, kus sulle meeldib. Kuni elu viib sind, varem või hiljem, ise kokku inimesega, kellega sul meeldib koos olla. Kes on suure tõenäosusega seal, kus sulle meeldib ja teeb seda, mis sulle meeldib. Siis saate koos midagi ette võtta. Koos oma unistusi ellu viia.

2 kommentaari:

Unknown ütles ...

Kulla piiga, selleks et päästma söösta, peab elu esmajoones puhta perses olema. Eks ole?
Pea hetkeks aru, et kas ta nii perses ikka on? Ja kui on, siis kuidas on.
Ja kui on sedapidi, et kõik muutub purjus ahvi kiirusega, ega enam ei saa pihta, on kõik ok. Sest sel puhul võid lausa mürki võtta: peatselt kiirustab elu selliseks nagu just Sulle meeldib.

Anonüümne ütles ...

tuttav tunne (kus leida elu mõtet; tunnen, et elu käib, aga minust eemal) - siis, kui olin sinuvanune ja isegi veel vanem.
Elu mõtet tuleb otsida ikkagi vaid enda seest - mida sa ise tahad, kelleks tahad, millal tahad. Kui nendele küsimustele on vastused olemas, siis tuleb teha plaan, kuidas sinna jõuda. Tavaliselt on kaks teed - 1) kiirem ja lihtsam 2) vaevanõudvam ja kestvam.
Õige on valida see teine tee, sest tulemus on püsivam ning vahel on olulisem see protsess ise kui sinna kohale jõudmine, sest tee peal näed huvitavaid paiku ja inimesi, mis rikastavad sind. Sageli on kiire tee võrdne püksi pissimisega - alguses on soe, pärast aga seda külmem.
See sai nüüd väga üldine jutt, aga kui see-eest sobib enamuse inimeste elusaatuse kirjeldamiseks. On inimesi, kes pole piisavalt enda sisse kaenud ning seetõttu on õnnetud siiamaani (kuigi väliselt võib kõik OK olla)
Ära heitu, kui esimene kord ebaõnnestud - ju siis oli seda kogemust millekski vaja (näiteks: et oskaksid tulemust rohkem hinnata, et saaksid uue kogemuse, et ei muutuks liiga uhkeks jne. jne.)