Minu kommentaar Anu lahkumise kohta Justist

x
Anu Saagim, fotomeenutus 2006. aasta hilissuvest, mil Tartu NAK käis Saagimil külas ajakirjas Just.


Ja siin veel üks, koos Saagimiga on pildil laulev poeet Aapo Ilves ning kirjanik ja ajakirjanik Veiko Märka.

See oli mõned head, nii oma 5-6 aastat tagasi, kui istusin Olümpia lobby-baaris ning ootasin üht oma intervjueeritavat, olin siis veel Äripäeva ajakirjanik, ning jäin kuulama kõrvallauas istuvate meeste juttu. Nad olid sellises casual riietuses, ja ühena neist tundsin ära Armin Kõomäe, teate, selle kaubandusärimehe, kes hakkas hiljuti raamatuid kirjutama. Tema ja kompanjonid olid just ära müünud miski 100 milli eest (mis oli toona pärast börsikrahhi oi-oi kui suur raha) oma Säästumarketi keti ja ilmselt plaanisid sisenemist uuele seksikale turule- ajakirjandus. See oli aeg, mil Kroonika 25 hakkajat töötajat tõid firmale sisse miljon krooni kasumit ühes kuus. Ja loomulikult ei jäänud see teistele märkamatuks. Meeste jutust tuli välja mitmete ajakirjanike nimesid, sestap nad minu tähelepanu äratasid. Ja ei läinud palju aega mööda, mil hakkas ilmuma uus ajakiri - Just. Mis esialgu ilmutas vaid välismaised lugusid ning ei võtnud vedu, siis toodi toimetajaks Saagim ning sisse Eesti teemad, ja lugejate arv läks ülesmäge.

Ingrid oli Saagimi ja Justi pärast väga närvis, mina mitte, sest Saagim polnud mingi ajakirjanik ja Just polnud teab mis ajakiri. Aga Ingrid oli ikka närvis. Kartis vist, et Saagim tuuakse tema asemel Kroonikasse. Aga seda ma ei uskunud, sest Saagim pole hea toimetaja. Tema sobiks just ajakirjanikuks, või õigemini meediapersooniks, kellest siis ajakirjanikud kirjutavad. Ta on skandaalne bravuuritar, või õigemini see roll sobib talle kõige paremini.

Kroonika sai Saagimist palju kasu, kui ta polnud veel Justis. Mäletate neid lugusid, kus Saagim oli paljalt Kroonika esikaanel, tisside otsas vahukoore tupsud!? Või piimavannis?! Ja kuskil mujal viskas ta Kadastikule tordi näkku. Oli vist nii. Aga kui temast sai Justi peatoimetaja, siis Ingrid enam Saagimit Kroonika esikaanele ei lubanud. Mis oli viga. Inimesed olid harjunud Saagimi kohta Kroonikast lugema. Ta oli kodustatud staar.

Kui ma Ingridist lahku läksin ja Irjaga koos elama hakkasin, tekkis mõte kirjutada meie kooselust Irjaga raamat (see plaan on muuseas endiselt jõus ja liigub kindlalt oma lõppeesmärgi suunas!) ning rääkisin sellest 2006. aasta kevadel Urmas Oti saates. Ja kuigi olime plaaninud Irjaga ilmutada katkendeid raamatust mõnes väljaandes, jõudis Saagim kõigist ette, tuli Tartusse ja tegi meile ettepaneku hakata neid katkeid just Justis avaldama. Mõtlesime veidi asja üle järgi ja jäime nõusse. Miks mitte?!

Lisaks õpetasin Saagimile, kuidas ajakirja teha. Et Eesti asjad kohe algusse, välismaa asjad lõppu (enne olid nad läbisegi). Ning kuidas parandada kujundust, piltide kvaliteeti. Meie järjelood kergitasid Justi tiraaži mitme tuhande eksemplari võrra. Ja kui aus olla, ega sealt midagi muud lugeda polnudki.

Pärast järjejutu avaldamise lõppemist hakkas Just avaldama katkeid meie blogist. Kuni Kruuda (see Põlvast pärit Heino Priimäe äri-kasupoeg ja Savisaare tankist) ostis Justi ära. Küllap tegid Kõomägi, Mansberg ja Prants hea äri, aga Just keerati täitsa perse. Kruuda tõi toimetusse kohe nn Schindleri nimekirja neist, kellest ei tohi Justis kriitiliselt kirjutada, ehk kellest siis peab hästi kirjutama. Süsteem umbes nagu Pätsu ajal, kus tohtis valitsusest ainult hästi kirjutada. Ja Justi hakati reklaamima kui tõsiselt võetavat ajakirja. Ma ise ka imestasin, et kuidas Saagim seal veel vastu peab. Ta siin-seal poetas, et püüab oma krutskitega ikka vastu seista, aga see asi lõpetati tal ära. Ka meie blogi katkete avaldamine lõpetati, kuna Ingridil oli olnud Kruudaga mingi jutuajamine, Ingrid olevat tahtnud koguni saada Kruuda naiseks, aga Kruudal oli juba üks noor tsibi välja vaadatud. Mispeale Ingrid vihastas ja pani Kruuda koos selle tsibiga Kroonikasse. Mispeale ütles Kruuda, et ok, lõpetame blogi avaldamise ära, ja sina ei pane enam mind koos tsibiga.

Ja nüüd, kus Saagim on lahkunud, pole suurem ime, kui Kruuda toob Ingridi oma firmasse, miks mitte Justi vedama, tegema pihitooli-intervjuusid tähtsate Keskerakonna ninadega. Niisiis lisaks Kesktelevisioonile on ka Keskajakiri. Ja kui Kruudal päevalehe tegu ei õnnestunud, siis katsub ta enne valimisi ajakirja abi kasutada. Pakkuda inimestele ajakirjanduse nime all poliitilist sõnnikut. Ehk teha omal moel "kohukest".

Ja mis siis on eesmärk? Teha Savisaarest järgmine president. Või peaminister? Et siis Sõõrumaa, Priimägi, Annus saaks koos Savisaarega mööda ilma reisida ja tähtsat nägu teha?! Saada soodsaid diile maksumaksja raha eest, sest mõistust ju napib. Seda Savisaar oskab, diile teha. Ja mõnedel meestel on seda väga vaja, eriti olukorras, kus Reiljan-poiss on mängust väljas, võibolla igaveseks.

Pärast Saagimi lahkumist, tema Social Clubi ja Roosade uudiste kadumist, ma ei kujuta ette, kes seda Justi veel ostab. Ilmselt hakatakse seda ajakirja enne valimisi, näiteks Tallinna linnakodanike raha eest tasuta kogu riigi postkastidesse panema.

Igal juhul soovin Saagimile tuult tiibadesse, mida iganes ta ette ei võtaks. Nüüd on Kroonika leheküljed tema tegemistele valla. Küllap ajakirjanikud selle ära tabavad. Ta on Eestis nähtus, teist temasugust naljalt ei leia. Ja ma usun, et ajakirja juhtimise kogemus tal mööda külgi maha ei jookse. Ta võiks vabalt asutada omanimelise ajakirja, ja panna ajakirjanikud oma tegemisi kajastama.

Siin veel mõned pildid Anust:


Justi toimetuses, vasakul Veiko Märka, paremal Justi fotograaf Indrek Galetin.


Anu lähemalt.


Siin veel üks Anu.


Ja veel üks.


Ja veel.


Ja siin Veiko jutu peale naerust kõveras.