Saabus selline tagasiside:
Tere, Irja ja Inno!
Sel ajal kui reformarite tööseaduse ümber tehakse suurt kära, lipsab märkamatult läbi teine massiivse tähtsusega, ent täiesti mõttetu, senist õigussüsteemi pea peale pöörav perekonnaõiguse seadus (vbndst, ei ole kodus juriidilistes terminites), millel on vähemalt sama suur tähtsus. Minu arvates on kohutav, kui toimivad süsteemid lõhutakse mitte millegi nimel (nagu nt lõhuti nõuka-ajal toimima pandud lastearstide süsteem suures osas asjatundmatute perearstisüsteemi loomise pärast, mis on muutunud vastutustundetuks ja hoolimatuks rahamasinaks). Kuulsin hiljuti seltskonnas pealt paari õigussüsteemis töötava inimese murelikku vestlust tulevase pereõigusseaduse teemadel. Üks ütles, et ega Eestis ei tee seadusi juristid, Eestis teevad seadusi poliitikud. Vabandust, aga kas see oli ülekantud mõttes või otseses mõttes öeldud? Kes selle seaduse projekti konkreetselt väja töötasid? Millised olid nende inimeste motiivid? Kas see on järjekordne nn Jaanus Betlemi tädi seadus, et kellelgi on vaja kuskilt mingi pärandus kätte saada (30 aastat hiljem, sest just nii kaua võib pärast inimese surma uue seaduse järgi tema pärandit taotleda? Miks reformaritel on vaja toimiv perekonnaõigus lõhkuda ja pea peale pöörata?
Tervitab Lena (see on minu alias, mitte õige nimi, aga küsimus on tõeline ;)
Minu kommentaar: ma Jaanus Betlemi tädi kohta ei oska öelda, aga tõesti, perekonnaseadus vajaks sama tõsist diskussiooni ja kaalutlemist nagu töölepinguseadus.
Mind näiteks ei tee rõõmsaks see, et uues perekonnaseaduses on isa positsioon muudetud sisuliselt statisti omaks, kes vaatab kõrvalt, kuidas ema lapsega tegeleb, last kasvatab, saab kõik lapsega seotud õigused ja privileegid. Ja hea, kui isa saab sõna sekka öelda, muidu on tema kanda vaid rahaline kohustus. Nagu mingist keskajast seadus välja vupsanud, ausõna! Tänapäeval, kus enamikku kodutöid teevad masinad, ja naised karjääri, peavad ka mehed saama õiguse lastega tegeleda. Vähemalt võrdväärse õiguse naisega. Ja sünnitamine ei peaks andma naisele mingit eelist ega õigust. Sünnitamine ja lapse kasvatamine on kaks täiesti ise asja. Kasvõi seetõttu, et paljud suured sünnitajad ei saa ise laste kasvatamisega hakkama. Ja kui isad kasvatamise protsessist kõrvale jätta, toodetakse "lattu" kurjategijaid.
7 kommentaari:
Meestele meeldib muidugi kindlasti see koht:
§ 117. Vanema hooldusõiguse kuuluvus
(1) Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.
(2) Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad on isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades väljendanud oma soovi teostada vanema hooldusõigust ühiselt või kui nad omavahel abielluvad.
(3) Muudel juhtudel on vanema hooldusõigus üksnes emal.
Feminiseeruvas Eestis on kõik võimalik. :)))
Minul pole juristiharidust, kuid Irja võiks toodud punkti seletada. On ju sama, kui panna seadusesse näiteks:
§ 39
(1) xxxxxx xxx xx xxxx xxxxx.
(2) Muudel juhtudel on töötasu suurem meessoost isikul.
Loomulikult pole mõtet muretseda - meil on selline tore asutus nagu seda on "Soolise võrdõiguslikkuse osakond" - küll sealsed tublid ametnikud hoiavad asjadel silma peal:
juhataja Kadi Katharina Viik
nõunik Ülle-Marike Papp
peaspetsialist Katri Eespere
peaspetsialist Käthlin Sander
peaspetsialist Kristiina Luht
peaspetsialist Evelin Järve
peaspetsialist Helen Sööl
Perepoliitika üksus
perepoliitika juht Mari Kalkun
peaspetsialist Külle Kadarik
Nagu ise näete, on feminiseeruvas Eestis soolise võrdõiguslikkuse osakonnas soolise võrdõiguslikkusega kõik korras. :)
Inno, kuidas sa siis ei tea - mehe asi on nokk kinni hoida ja mitte kaevata, et naine kiusab või ei lase laste juurde. Naistel on kombeks selline mees kohe mõttetuks meheks tembeldada. IKKA MEES ON SÜÜDI! Küll naised teavad, mis lapsele parem on, meestel pole siin midagi rääkida. Ja NAGUNII on mees ise sellise olukorra põhjustamises süüdi, hoidku aga nüüd suu kinni, jobudik!
Isade Eest ühing pani naised kohe sülge pritsima, kuigi mehed soovivad lihtsalt mitte ainult rahakotid olla, vaid ka reaalselt oma lastega tegeleda.
Elame huvitaval ajal - kui naised teenivad 20% vähem (loe: mehed, kes teevad ära raske musta töö, teenivad kunstküüntega kontoritibidest rohkem), on tegemist soolise diskrimineerimisega.
Olukorras, kus kõrgharidusmaastikul omandavad naised meestest üle kahe korra enam kõrghariduse - siin pole mingit diskrimineerimist.
Poistel katkeb haridustee juba gümnaasiumitasemel...
Ning olemegi huvitavas situatsioonis, millele ka Pullerits on vihjanud - kui kõrgharidusega naisi on mitu korda meestest rohkem, siis kuidas endale partner leitakse - kõrgharidusega naine ei vaata põhi- keskharidusega meest. Ollaksegi olukorras, kus on üksikud kõrgharidusega naised ja üksikud põhi- keskharidusega mehed.
Pullerits selles mõttes minule meeldib, üks väheseid ajakirjanikke, kes soovib teemat puudutada ning nn "meeste asja" ajab. Kuigi naised pritsivad tema peale vihaselt tatti ja sööks mehe vist elusalt ära. :)
Olen täiesti kõrvaltvaataja, kuid tundub, et Pulleritsul on siiski vingemad munad kui teistel meestel ajakirjanduses - mees vähemalt ei karda konfrontatsioon, teab, et mis ta ütleb ei meeldi paljudele, kuid IKKAGI kirjutab nendel teemadel.
Inno tunneb ajakirjandusmaastikku paremini. Mul on vahepeal tõesti tekkinud kahtlused, et kui palju lastakse Pulleritsul sellistel teemadel kirjutada. Kas ajaleht lihtsalt ei avalda "šovinisti" kirjutisi varsti ja kõik? Forbes näiteks koristas kiiresti oma veebilehelt ära artikli, kus ajakirjanik kirjutas teaduslikule uuringule vihjates, et kõrgharidusega naisega abielu tähendab suurem tõenäosusega laiali minemist. Artikkel kadus kui vits vette... autor ju "šovinistlik siga", naistele ei meeldi sellised jutud jne... :)
Mnjaa, Pullerits peaks eesti ajakirjanduses olema päris suur kala, kuid küll ka tema suu varsti kinni pannakse (olen ajakirjanduses täiesti elukauge inimene (ainult tarbija) ja ennustan selliselt)! :)
Minulegi meeldib Pullerits, olen päris paljude tema seisukohtadega nõus, näiteks tõstatas ta teema sellest, kuis paljud eesti naised lähevad välismaa meestele jms.
Aga. olen feminist ja kaitsen viimse veretilgani naiste abordiõigust ning õigust oma keha müüa. Mis ei takista mul möönmast, et jahh, tõepoolest, võrdõiguslikkusega on meie riigis asjad mädad. Me ei saa automaatselt eeldada, et ainult naine vajab kaitset; vastupidi, tänapäeval on sageli vastupidi - kaitset vajab mees. Näiteks lahutusprotsessis on mees selgelt nõrgem pool. Kui ta kogu aeg silmi lahti ei hoia, tehakse talle elegantselt ära. Sorri, aga nii see on.
Teine teema - ka mehed on sageli vägivallaohvrid. Inno näiteks kannatas aastaid Ingridi peksu, aga meie ajakirjandus lihtsalt keeldus teemat käsitlemast. Üleüldse ei räägita vägivallast, mida naised meeste suhtes toime panevad. Miskis mõttes võib isegi väita, et on tekkinud uus nähtus - naisshovinism, women with balls. Aga! Need munadega naised tahavad, et neid koheldaks endiselt kui printsesse, siidikinnastega.
Et lapse hooldusõigus on ainult emal, on kahtlemata perverssus. Ainuüksi juba seepärast, et sageli on lapsel palju lähedasem suhe isaga. Selline lapse automaatne emale määramine asjastab lapse, elava olendi, kuna ütleb, et pole oluline, kelle juures laps ise tahab elada. Laps ei ole inimene, vaid võrreldav asjaga, kel on omanik, või loomaga, kel on peremees. Laps kuulub emale nagu loom kuulub peremehele.
Mina pooldan lapse andmist sellele vanemale, kel on tema jaoks rohkem aega.
Mnjah, keeruline teema üldiselt. Ütlen sõna sekka ainult seetõttu, et see asi mulle tõesti ülimalt korda läheb, samas head lahenust ma sellele probleemile siiski ei tea.
Kui anda laste hooldusõigus sellele vanemale, kellel lapse jaoks enam aega, võib tekkida olukord kus eestkosteõiguse saamiseks on üks või ka mõlemad vanemad sunnitud end päevapealt töölt vabaks võtma või osalise tööajaga tööd hankima. Selle nimel, et kohtus võita. Kui vaid töötunnid on need, mis loevad.
Näiteks juhtuvad lahutama tegus karjatalitaja (või lüpsi-insener) ja tema invaliidsusgrupiga juhutöid tegev ja toetuste najal elav viinaveaga mees. Teoreetiliselt oleks siis eelis sellel joodikust issil - hea laps sageli joomingutele kaasa võtta ja punkripõrandale õllepudelitega mängima panna. OK, joodik pole vbla hea näide, sest seda kohtus ikka arvestatakse, aga niisama luuserlus ja pidev töökohavahetus jne?
Kas ametnikel on ikka aega süübida iga konkreetse lahutava lastega paari argiellu - et kui palju ja kuidas just vanem oma lapsega igapäevaselt tegeleb? Kardan, et mitte. Just seepärast ongi ehk mindud kergemat teed ja pandud üks vanem (ema) n.ö eelisjärjekorda.
A sellel kõrgesti haritud naiste teemal - keegi ei keela naistel võtta endale heade isikuomadustega madalama haridustasemega mees ja utsitada teda samuti kõrgharidust omandama. Toimib muide väga hästi (tean, olen proovinud), mehel on suur stiimul oma naisele hariduses järele jõuda, ülikooliaastad lähevad ikka 100% täie ette, kui pere juba olemas, lollitamiseks-venitamiseks lihtsalt ei jää aega.
kas need esimeses kommentaaris mainitud muud juhud ei kehti olukordade kohta kus isa pole isadust tunnistanud või teeb seda hulk pärast lapse sündi?
Kunagi Maalehes oli hästi öeldud seaduste tegijate kohta "Seadusetegijad teevad oma sigadused seadusteks."
Minu meelest kõige jubedam näide seaduseloomest on ennesõjaaegsest Eestist. Vapsid pandi vangi ja sel ajal kui vapsid olid vangis muudeti seadust sedasi,et saaks vapse karistada,et saaks nende üle mõista kohut.Seega vapside vangipanemise momendil ei olnud riigivõimudel mingit alust vapside vahistamiseks ja eelisolaatoris kinni pidamiseks.
Maalehes oli kunagi hästi öeldud seaduseloome kohta"Nad teevad oma sigadused seadusteks."
Minu meelest üks jubedaim näide seaduseloomest on ennesõjaaegsest Eestis.
Vapsid pandi vangi ja vapside vangisoleku ajal muudeti seadust sedasi,et saaks vapse vangi panna,saaks vapse karistada.
Seega Vapside arreteerimise momendil ei olnud võimudel õigust Vapside arreteerimiseks ja eelisolaatoris kinni pidamiseks.
Ja minu naine kommenteeris asja järgmiselt: Mina ja lapsed oleme komplekt.
Postita kommentaar