Kõigepealt suure ringi küsimus: kes oli Andrus Ansipi vanaisa? Või isa? Miks me temast midagi ei kuule ega tea? Mis mees või mehed nad olid, et poju hakkas tegema karjääri komparteis? Lendas nagu kotkas. Kedagi ei koti?! Tore siis.
Sama küsimuse võiks esitada ka Siim Kallase kohta. Samuti kedagi ei koti? Ok.
Kas nad olid äkki hävituspataljonlased? Ahh? Mhh?? Suva?! Vahet pole?! Hea küll siis.
Ja kel on meeles, siis mitmed praegused suured arvamusliidrid olid nõuka ajal ikka suured NLiidu pooldajad, idee oli isemajandav Eesti NLiidu koosseisus. Mida iganes see pidi siis tähendama. Ja kelle idee see oli, kogu see isemajandamise, perestroika ja glasnosti värk? Ahh? Ega ometi seda ju kuskil ülikoolis genereeritud. Kust tollal ideed tulid? Kust mujalt, kui Ljubljanka tänavalt, KGB peakorterist. Ja ideede elluviijad olid KGB stringerid, kaastöötajad kohtadel, eri asutustes laiali. Kes olid ja on mõjukad arvamusliidrid tänaseni.
Aga 1991. aastal läks KGBl asi veidi nihu. Läks perse, nagu öeldakse. Suur riik kukkus kolaki kokku, ja seda seepärast, et esiteks olid vedurijuhid saanud juba aastakümneid mitu korda suuremat palka kui insenerid, ning rahvas tahtis viina tagasi poodidesse. Ükskõik mis hinnaga. Mäletate veel, mis oli selle nn vabaduse esimene tunnus, ilukõnede kõrval?! Royali piiritus ilmus poodidesse, mis olid tollal avatud 24/7. Hinnaga 70 rubla liiter, või mis ta oligi. Hilisema kursiga siis 7 krooni. Rahvas ahmis seda "vabadust" mis kole. Segas mehukattiga ja maitses kuradi hea. Pärast mitu aastat kestnud nn kuiva seadust.
Ja kas mäletate veel, kui vaevaliselt tuli toonases Ülemnõukogus otsus Eesti iseseisvuse kohta. Või mis iseseisvus, isegi sõna iseseisvus või vabadus ei juletud kasutada, tekitati mingi üldsõnaline suveräänsusdeklaratsioon. Miks? Kardeti, et kui Moskvas võim taas pöördub, siis oleks alibi olemas, et ega me tegelt iseseisvust või vabadust tahtnudki, deklareerisime lihtsalt suveräänsust, niisama naljaga pooleks. Nõukogude rahvaste vennalikus peres. Ülemnõukogus istusid suurelt osalt needsamad tegelased, kes praegu elu Eestis juhivad. Endiste paadunud kommude ja hävituspataljonlaste pojad ja tütred. Sest keda muud tollal võimu juurde lasti? Ega ometi vabadusvõitlejaid, või nende järeltulijaid. Ei, need vabadusvõitlejad olid kõik kas Läände põgenenud, maha notitud või vangi pistetud. Ja vähesed, et mitte öelda üksikud ellujäänud mõtlesid vaikselt omi mõtteid oma kodudes, kruttides aeg-ajalt raadiojaama "häälte" peale. Tulihingelisi Eesti iseseisvuse pooldajaid oli vähe, mitmed alles vangist vabanenud, enamus neist seotud Eesti Komiteega (see oli see asutus, mis hakkas jagama EV isikutunnistusi), mille esindajatel polnud Ülemnõukogusse asja. Neid peeti rohkem naljanumbriteks, mingiteks "kelamlasteks". Ja need Eesti Komitee tegelased said võimu juurde alles pärast esimesi Riigikogu valimisi 1992. aasta sügisel.
Pärast esimesi Riigikogu valimisi, kus endised kommud hävitavalt lüüa said, löödi poliitikas "plats" suures osas "puhtaks". Kommud liikusid edasi "ärisse", erastasid ja ärastasid nende kontrolli all olnud vara ning istusid siis vaikselt ja vaatasid, mis saab. Nn haritlaskonna hulgas mingit puhastust ei toimunud, punased õppejõud ja kirjanikud kuulutasid oma tõdesid edasi, nüüd juba veidi uuemas kuues. Õiget konjunktuuri järgides.
Ja nüüd siis küsitakse, kellele on vaja vabadussammast. Või vabadust üldse. Kas rahvale, kelle jaoks vabadus tähendas pudelit Royali piiritust? Kas endistele kommaritele, kes jäid ilma oma võimust ja privileegidest? Kas haritlaskonnale, kelle elu keeras iseseisvus nii tuksi, et nad elaval nüüd näljapajukil? Või neile üksikutele "kelamlastele"?
Tegelt on eestlastel vabadusest pohhui.
17 kommentaari:
Kui Inno ja Irja seletaksid lahti, et kuidas oli võimalik NSV Liidu ajal karjääri teha ja mitte komparteisse kuuluda, siis võtan selle sõnavõtu omaks.
Ka teie olite ilmselt oktoobrilapsed ja komnoored.
Seega - kommunistid?
Krt, teie blogi on t2ielik bi-polar. Vahel r22gite sitajunnidest nagu mingid idioodid ja siis teete sellise m6nusa artikkli nagu see siin.
Vaata, Irjakene, tigutorn ja plasku pole ehitatud meie ühise raha eest mille võiks niiiiii palju praemini kulutada... see kole postament aga tahetakse püsti panna osaliselt minu raha eest ja ma ei ole sellega nõus!
vabadussõjas võidelnuid ei pea niisguse lasristava jõletisega mälestama, eriti kui konkursile esitati palju ilusamaid töid
Tegelt on eestlastel vabadusest pohhui.
-------------
Natuke liiga kitsarinnaline üldistus teilt mu arvates. Tõsi ta on, et isamaalised tunded on rahval kõvasti jahtunud võrreldes 1991ga ja vabadust kiputakse võtma liiga iseenesestmõistetavalt aga kas eelmise aasta pronksiöödki ei tõestanud, et see on näiline ja vajadusel siiski on suur osa eestastest valmis välja astuma selle kaitsele. Aga vahepeal, kui niiväga seda vaja ei ole, tegeleme igaüks ise oma asjadega ja minu arvates nii peabki olema.
Aga sitajunnidest rääkimise taga võib ju olla erakordselt lõbus naljategemistuju, vindi ülekeeramissoov - kas te selle peale ei ole tulnud? Kõike ei pea ju tõsiselt võtma!;):)
Mina ka ei ole maksumaksjana paljude riigi rahakulutustega nõus. No kohe üldse ei ole. Aga mis teha, brat. Kuna ma elan ses riigis ja see riik tagab mu turvalisuse, siis õukei.
Nüüd on Innol jummala õigus! On jah pohhui, ja 90-nadate alguses korraks lõkkele puhutud isamaalised tunded on juba ammu maetud aktsiapakkide, ehk siis majandusliku vabaduse-ihaluse alla. Ja sealt alt piiludes - eks see valge klaasrist sinitaeva taustal ole ju kena märk küll - nagu meenutaks ähmaselt midagi?! - aga mida?, no ei mäleta... aga maksma läks see ikka korralikult, oma 100 milli, seega oli ilus ja õilis tegu see püsti panna. Näitab, et me saame ja suudame. On sel siis tähtsust, et ei tea lapselastele enam rääkida, mis monument see selline seal seisab.j
Vabadusõja momumendiga olen mina Irjaga 100% ühel nõul.
Ja võib lisada et ka minu isa (on 85 a vana) oli nii leegionis kui ka hiljem sunniviisiliselt tööpataljonis. Tema vanem vend võitles saksa leegionis ja oli väeosas ohvitser, aga jäigi sõjas kadunuks. Minule sammas meeldib ja just selle rist, mis on vabadussõja kõrgeim aumärk. Kahjuks on kõik vabadussõjas osalenud surnud nii et nendelt enam küsida ei saa, aga ma arvan et neile meeldiks see sammas.
"Tegelt on eestlastel vabadusest pohhui"
Noh, Venemaa võimu all tagasi nüüd küll keegi ei taha
Mul jääb artiklit lugedes mulje, et ajad sassi kaks erinevat asja:
16. novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, see kuulutas Eestis vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. 26. novembril tühistas NSVL Ülemnõukogu ENSV suveräänsusdeklaratsiooni. Aga Eesti eeskujul langetasid sarnaseid otsuseid ka teised liiduvabariigid.
Eesti NSV lakkas sisuliselt olemast koos 20. augustil 1991 ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Ja ka enne Eesti riigi tekkimist ei räägitud pikalt iseseisvusest. Juhan Liiv oli esimene. Muidu räägiti autonoomiast. Võibolla oled kuulnud esimees Mao ütlust: Pekske rohtu, et maod välja roomaksid. St las nad lobisevad ja arvavad, et nendega midagi ei tehta. Me siis näeme, kes on kes. Eestlased targu ei lobisenud. Toimetasid tasa, et külm ära ei võtaks.
ei ole eestlastel vabadusest pohhui! aga too sammas betoneeritud roheluse keskel ajab harja punaseks! teil seal tartus ju hea lolli mängida. ja irja ära poe jälle oma isa taha, kas sa ikka ise pakkusid talle alternatiivseid variante, või lajatasid tolle monstrumiga lagipähe ja teatasid, et issi, nüüd sa saad oma samba! vabadusemonument peaks olema mitte turismiobjekt vaid paik, mida hetke isad-emad saaksid oma lastele kenas looduslikus paigas esitleda kui sümbolit - vabadusesümbolit siin maarjamaal. mina küll ei taha et taoline üüratu maitsetu monstrum oleks mälestuseks minu hukkunud/tapetud esiisadele. ma ei viiks ise oma järeltulevat põlve sinna vabadusest jutte kuulma. ja ma ei taha, et kena harjumägi omas kevadises roheluses saaks sellisel moel ohverdatud. teie reformierakonnavastasus on legendiks saamas, mis siis nüüd? vabadusesammas ei tohi olla hetkel valitseva kliki roppu raha nõudev projekt! keski mõttetu vabadusekella me ju maksime juba kinni!
Minu isa ei olnud selline tegelane, kellele saanuks millegagi pähe lajatada. Tema luges ise lehti ja oli kogu maailmas toimuvaga kursis.
Ja nagu ma olen juba korduvalt öelnud, see sammas ei peagi meeldima MEILE, ta peab meeldima NEILE. Ehk siis me isadele ja vanaisadele. Kui te näitate mulle kampa 80-aastaseid mehi, vabadusvõitlejaid, kes on samba vastu, siis on muidugi teine lugu. Aga te ei saa neid näidata, sest neid mehi pole! Kõik nad ootavad pikisilmi samba püstitamist. Et see saaks püsti, enne kui nad ära surevad.
Noortel on seda raske mõista. Mul hõlpsam, sest ma olen kogu oma teadliku elu veetnud vanade inimeste seltsis ja tean, kuidas nad mõtlevad. NEIL ON JUMALA POOGEN, MILLINE SEE SAMMAS VÄLJA NÄEB. NAD TAHAVAD, ET SEE JUBA LÕPPUDE LÕPUKS VALMIS OLEKS.
Ja see saabki valmis! Õnneks. Kõikide tühikargajate kiuste!
Saame küll näidata. Samba vastu on mitmed vabadusvõitlejad oma allkirja ka andnud, üks isegi oma nime järgi kirjutanud, et on vabadusvõitleja. Samas on samba poolt ka vabadusvõitlejaid allkirja andnud, kuid mitte eriti palju.
Jajah, selle nimekirja üle räägitakse juba anekdoote, kuis sinna nimesid vahele kirjutatakse ja... :D Tooge mulle üksainuski elus vabadusvõitleja.
Samba poolt on vabadusvõitlejad vähe allkirju andnud, sest paljud neist ei kasuta arvutit!
Kas te, inimesed, elate metsas või? Kukuuuu! Oma vanaisade käest ikka olete küsind vä?
Jälle üks sambasõda käimas! Kas juba ei aita?
Ma parem sõdiks meeletu hinnatõusuga.
Kas meil ikka hetkel pole tegemist VABADUSSAMBAGA, mitte vabadussõja mälestusmonumendiga? see sammas peaks olema suunatud TULEVASTELE põlvedele, mitte austatud vabadussõja veteranidele. Sry, irja, aga hetkel tahad sina ju mälestusmärki vabadussõja võitlejatele (whatever mis poolel), aga mitte märki eestlaste vabadusvõitlusele alates aastatest 1200 või veel enne seda! See sammas EI OLE meie vanaisade (ehk siis sinu isa ja minu vanaisade) - võitluse mälestusmärk! Mälestusmärke saab püstitada surnuaedadesse, kus on tegelikult paljude oma elu andnud inimeste maiste jäänuste rahupaik. Mille krdi pärast on vaja hauasammas panna püsti keset tallinna linna! ühe me juba saatsime ta õigesse kohta ju!
Postita kommentaar