Linnapea vastuvõtust Raekojas

Tulime just Tallinna linnapea Edgar Savisaare jõuluvastuvõtult. See oli Raekojas ja seal oli nii keskerakondlasi kui rahvaliitlasi, aga ka väga palju linnapea lähedasi ja sõpru. Oli ilus, soe ja tore õhtu. Edgar säras ja nägi väga hea välja.

Kõigepealt rääkis Edgar ja minu meelest ta ütles välja kaks väga huvitavat mõtet. Esiteks - aasta 2009 on viimane kauboikapitalismi aasta. Tõepoolest, rong liigub nüüd juba mõnda aega allamäge. Et seda ei taheta tunnistada, ei tähenda, et see nii pole. Ja karta on, et ka uuel aastal läheb kiirus järjest suuremaks ja tee järsemaks ning konarlikumaks.

Sellest ei räägita ega kirjutata, aga väga paljud pered ei jaksa enam maksta pangalaenu. Ja kaotavad varju oma peade kohal, oma kodu. Ning peavad kord ühelt, kord teiselt tuttavalt almust kerjama. Nagu vallasandid. Kinnisvaramaakleritel on väga palju kurbi lugusid jutustada. Sundmüüki läinud kodudest nimelt. Selliseid kodusid on väga palju.

Sellest ei kirjutata, aga me oleme vaeste inimeste riik. Vaeste, kurnatud ja murtud inimeste riik, kel ei ole isegi seda, mis oli Pandora laeka põhjas - lootust.

Edgar ütles välja veel ühe huvitava mõtte. Nimelt - kui jalutate tänaval, siis vaadake inimesi, kes teile vastu tulevad, ja mõelge sellele, et väga paljud nende hulgast on kaotanud töö. Mina lisaksin siia veel juurde - vaadake inimesi lahke pilguga. Ärge nõudke selt, kel ei ole midagi. Kui vähegi võimalik, siis aidake.

Kauboikapitalism, millesse me kõik (mina ka!) nii siiralt uskusime, on meid alt vedanud. Ja meil ei ole enam usku. Ei ole enam midagi, millesse uskuda. See uus usk ongi nüüd vaja leida.

Miks see ei võiks olla armastus, teineteisest hoolimine, suuremeelsus ja üllus?

Olen ise ja just viimastel päevadel kogenud hoolimist ja suuremeelsust seal, kus poleks osanud seda oodatagi. Inimesi, kel ka praegusel külmal-kargel ajal süda soe ja hing hea, on tegelikult maru palju. Isegi nende seas, muide, keda pidasime oma vastasteks.

Leidkem sellised inimesed üles ja hoidkem neid!