APPI! Kes päästaks Arteri?

Lõpetasin just laupäevase Arteri lugemise ja tahaks kõva häälega APPI karjuda. Sest oli see Arter enne mis ta oli, aga nüüd ei ole sealt enam tõesti MITTE  KUI  MIDAGI lugeda. Arter on muutunud tüütult ettearvatavaks: absoluutselt iga nädala meedia-edetabelist võib leida pisukese näpuviibutuse Keskerakonna ja Edgar Savisaare suunas ning portsu mittemidagiütlevaid lugusid, mis ei eruta, ärrita ega vaimusta.
Kuid Postimehe nädalalõpulisa nimi on ometi Arter! Arter, kus veri peaks käima, voolama, möllama. Praegune Arter on täis hüübinud verd: halligav intervjuu politoloog Iivi Massoga, mis oleks paras Postimehhe, aga mitte nädalalõpulisasse, mille eesmärk on meelt lahutada ning kust ootaks värve ja emotsioone, ärksust ja särtsu. Avades nädalalõpu Postimeest, tahaks ergutavat meelelahutust, mitte SLÕhtulehe stiilis poolpornograafilist ja agressiivset (mis on hea ja sobib Õhtulehele), aga intelligentset ja stiilset, mõtlemaärgitavat. Seeasemel saame haigutamaajava intervjuu politoloogiga, kus ei esitata mitte ühtegi vähegi teravat küsimust, ning kellele-seda-küll-vaja-on loo kodumaistest kuulsuse narridest, millesarnaseid on ilmunud sadu ja milles ei ole mitte midagi uut. Mis siis veel? Artikkel Heinz Valgust, mis on nii verevaene, et tekib soov haarata Elukirja või entsüklopeedia järele. Ja siis on halb lugu, kui üht justkui meelt lahutama pidavat ajalehte või -kirja lugedes tekib soov haarata Elukirja või entsüklopeedia järele. See on märk sellest, et Arteri tegijate "hallid ajurakud" ei tööta kuis vaja.

Üldse, milleks kirjutada Valgust, kellest on samuti sadu artikleid kirjutatud. Arterist loeks palju parema meelega noorte kunstnike ja kirjanike tegemistest. Neid on ju sadu, otsi nad vaid üles ja haara natist.

Reisirubriigist leiame tüütuseni äraleierdatud Tai, kodurubriigist artikli isetegemisest, mis ei innusta mitte kui midagi tegema ning terviserubriigist unise loo seljavalust. Siinkohal hõõrun silmi ja haigutan.

Ma arvan, et isegi meie väärikad pensionärid ei ole teeninud ära nii igavat ajakirja kui seda on Arter, Postimehe nädalalõpulisa. Internetiajastu pensionärid on nimelt väga nõudlikud. Netis leidub kuhjaga hääd kraami; miks nad peaks igavale meelelahutusele raha kulutama?

Praegu ei ole küll mingit põhjust laupäevast Postimeest osta. Või, oot, siiski on. Samas Postimehes oli ka kaks väga head lugu - Sigrid Kõivu intervjuu Riigikohtu esimehe Märt Raskiga ning Heili Sibritsa intervjuu Jan Kausiga. Tegemist on väga tugevate ajakirjanikega, kes oskavad küsida põnevaid küsimusi ning eristada olulist mitteolulisest. Ak-s veri igatahes möllab, ta teeb ära ka Arteri tegemata töö.

Tugeva ak kõrval paistab Arter väga hädine. Kohe nii väga hädine, et tõmbab paraku ka ülejäänud Postimehe taseme alla.

Aga kas sellist hädist, meelele lausa masendavalt mõjuvat lisa on ülepea Postimehele vaja? Põhileht ja ak koos on juba niivõrd head ja tugevad, et seda karku nimega Arter ei olekski tegelikult vaja. Mõttetu raharaiskamine. Pange Arter kinni ja tõstke ak ajakirjanike palku, Sigrid ja Heili kirjutavad mõned meelelahutuslood ka ja polegi kaht eraldi lisa vaja.

Teine variant oleks muidugi Arterile üks tõeliselt särav peatoimetaja leida, kes teeks praegusest plassist meelejahutajast intrigeeriva ja võluva meelelahutaja, mille lood pakuvad kõneainet ka järgmisel nädalal. Iseasi, kas masuajal on mõtet kaht lisa pidada, kui üks võib teha ära mõlema töö. Aga Anu Saagim võiks  Arteri vere uuesti möllama panna küll!