Täna kogunevad Prahas nn Visegradi riikide ehk Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovaki peaministrid, et arutada piiride sulgemist migrantidele ja ühist seisukohta enne lähenevat migratsiooni-teemalist Euroopa Liidu tippkohtumist. Aga mida teeb Eesti?
Visegradi mure on mõistetav, sest tegemist on vaesemate ELi riikidega, kus abi vajab eelkõige oma rahvas, mitte migrandid. Sama lugu on Eestis. Seni on migrante rõõmuga vastu võtnud Euroopa rikkaimad riigid, näiteks Rootsi ja Saksamaa. See on mõistetav, sest neis riikides on oma rahvas heal järjel, mis võimaldab ka uutele tulijatele abi andmist.
Kui Eesti jätkab senist poliitikat, see on migratsiooni teemal avaliku debati tasalülitamist ja Saksamaa sabas jooksmist, ähvardab Eesti valitsust rahva üha suurem pahameel ja reitingu veelgi suurem langus. Ma ei saa siiani aru, miks seda tehakse- endale vett peale tõmmatakse? Millest selline masohhism? Miks on Eesti valitsusele migrandid järsku niivõrd tähtsad, et nende eest võitlemiseks tuleb kõik muu jalge alla tallata?
Vabandus pole see, et Euroopa Liit vajab migrantide teemal ühtset poliitikat. Loll jutt suhu tagasi! Kõigepealt peaks Brüssel tegelema sellega, et liikmesriikide elatustase tõsta samale tasemele, alles siis hakata vaesematele uusi kohustusi peale suruma. Aga Brüssel ajab hoopis vastupidist poliitikat- näiteks põllumajandustoetusi pole vaatamata lubadustele suudetud samale tasemele viia. Euroopa Liidus on kaks liitu: üks vanadele olijatele ja teine uutele tulijatele. Toetused, nõuded- kõik on erinevad. Pole ime, kui uued lõpuks selja sirgu löövad ja oma õigusi nõuavad. Nii peaks see olema ka Eesti jaoks. Mina Eesti asemel boikoteeriks üldse 2018 eesistumist kuni põllumajandustoetused pole võrdsed, näiteks. Milleks lömitada, kui sulle otse näkku kustakse?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar