NATO on natuke hädas Baltimaade kaitsmisega, sest osa olulisi NATO riike nagu Itaalia ja Prantsusmaa ei soovi omalt poolt midagi panustada, vahendab New York Times.
Nii näiteks pole leitud juhti neljandale pataljonile, mis tahetakse pärast 8-9. juulil Varssavis toimuvat tippkohtumist Poola ja Baltimaade kaitsmiseks kohale tuua. Seni on olnud nõus pataljone juhtima USA, Inglismaa ja Saksamaa, aga neljandale pole juhti leitud.
NATO on praegu raskes seisus, sest USA ei taha kahte pataljoni juhtida ja presidendikandidaat Donald Trumpi avaldused NATO laialisaatmise kohta on vähendanud mitmete riikide huvi panustada allianssi. Isegi Saksamaa nõustus osalema pika veenmise peale ja tingimisel, et sellega kaasneb läbirääkimiste alustamine Venemaaga.
Lisaks otsustatakse Poolas täiendava, arvult kolmanda 5000-mehelise USA brigaadi paigutamine Euroopasse ning täiendava raskerelvastuse (tankide ja suurtükkide) paigutamine Saksamaale, Belgiasse ja Hollandisse, kus on olemas vastavad tingimused eelmise külma sõja ajast. Samuti hinnatakse Ida-Euroopas maanteid, sildu ja raudteid, et võimaldada vägede kiire liikumine võimaliku Vene invasiooni puhul. Ida-Euroopasse ei taheta esialgu raskerelvastust paigutada, kuna seal puuduvad vastavad tingimused.
Samuti otsustatakse sarnase raketitõrjesüsteemi paigutamine Poolasse nagu on juba paigutatud Rumeeniasse.
Ühtlasi soovib NATO, et liikmed panustaks 2% SKPst kaitsekuludele, aga seda teevad praegu vähesed. 28st NATO liikmest ainult 16 on otsustanud tõsta kaitsekulusid. Itaalia, Bulgaaria ja Horvaatia on lausa kaitsekulusid vähendamas.
Seni pole veel NATO otsustanud, mida teha Venemaa sõjalise doktriini vastu, mis näeb vallutatud alade kaitseks vajadusel tuumarelva kasutamist. Venemaa on arvatavalt paigutanud tuumarelva juba Kaliningradi ja Läänemeres liikuvatele laevadele. NATO juhid on samuti väljendanud valmisolekut vajadusel Venemaa vastu tuumarelva kasutada.
1 kommentaar:
Kui aktivist Trump võimule pääseb, ei soovi omalt poolt midagi panustada ka USA!
Postita kommentaar