esmaspäev, 22. august 2016

Kas teha palju või teha hästi?

Üks kommentaator kirjutas maru huvitavalt: „Ma käin täistöökoha kõrvalt teises linnas ülikoolis (kaugõpe, kuus umbes 30 tundi + õppimine kodus) + trennis (kuus umbes 24 tundi). Peres kasvamas 3 last, neist noorim on 2-aastane. Kõigega ja kõigiga jõuame koos mehega tegeleda.”

Ma olengi tähele pannud, et tänapäeval, ja mitte ainult Eestis võtavad inimesed kole palju ette. Tegeletakse saja asjaga, piltlikult öeldes, sest muidu on raske hakkama saada, või vähemalt nii väidetakse. Aga, ja nüüd tuleb oluline, NB! - mitte midagi ei suudeta teha hästi.

On selge, et kui vanemad on hommikust õhtuni tööl, ja veel käivad koolis, siis ei suuda nad olla head lapsevanemad. Ja tegelikult ei suuda nad laste kõrvalt ka olla kuigi head töötajad, ma mõtlen maailma tasemel tegijad.  Ja töö kõrvalt õppimine on ka selline pooletoobine tegevus. Ning trenni joosta, kui ei suudeta trennile korralikult keskenduda, pole esiteks üldse tervislik ja teiseks pole sellest ka midagi kasu.

Sellest kirjeldusest on näha, et mitte millegagi ei suuda see pere korralikult tegeleda, kaasa arvatud lastega.

Ja siis küsitakse, miks Eesti pole paljudes asjades maailma tasemel, kuigi eeldusi justkui oleks. Aga see ongi põhjus - inimesed ei suuda keskenduda ühele asjale ja teha seda hästi. Tegeletakse paljude asjadega ja mitte midagi ei suudeta teha hästi.

Tegelikult on see küllalt vana tarkus juba - tee pigem vähem, aga tee hästi - aga sellest vaadatakse tihtipeale mööda. Päeva lõpuks pole tähtis see, mida või kui palju sa teed, vaid see, kui hästi sa midagi teed.