Savisaare traagika. Mis juhtub siis, kui ustavad vihastavad

Savisaar väidab, et Keskerakonna juhatuse otsus tema lemmiklaps Oudekki Loone peasekretäri koha pealt tagandada on õigustühine. LOOMULIKULT on see Savisaare silmis õigustühine. Enne tähendas „juhatuse otsus” ju seda, mida Savisaar juhatusele dikteeris. Ehk juhatus oli sisuliselt Savisaar. Savisaar tähtsalt otsustas ja juhatus kinnitas Savisaare otsuse malbelt ära. Misiganes see siis ka oli.

Kuna Savisaar on harjunud mõtlema Päikesekuninga stiilis: Keskerakond, see olen mina, siis ongi tema silmis mõeldamatu, et juhatus otsustab midagi sellist, mida tema heaks ei kiida. Enne, kui teda veel kardeti, tõi see talle edu. Nüüd, kus teda enam ei kardeta, on see tema traagika.

Teiseks - see „putši” asi. No palun, mis putš. Peeter Ernits, arvasin sinust enamat! Putšistid olid vanameelsed, tagurlikud gerondid, kes ei tahtnud näha uuendusi. Ratas, Reps ja Simson just uuendusi näha tahavadki! Kui neid üldse kellegagi võrrelda, siis just Jeltsiniga, kes on otsustanud lammutada Nõukogude Liidu.

Rahvarinde aegu kerkis kommunist Savisaar, jah, ühel hetkel vabadusvõitlejaks ja tal on Eestile iseseisvuse toomisel vaieldamatuid teeneid, aga seejärel armus ta omaenda võimu sõgedalt ära ja sealt algas tema allakäigutee. Ta oli nõus selle võimu nimel tegema mida iganes ja nii sai kunagisest vallatute lokkidega vabadusvõitlejast vabadusvõitleja paroodia. See kõik ei juhtunud üleöö, vaid väga aeglaselt, ohverdades ühe aate teise järel, kuni ühel hetkel, ma arvan, ei tundnud Savisaar ennast isegi enam peeglist ära. Kunagisest õilsast jedi rüütlist oli saanud tige ja võimust kümne küünega kinni hoidev senaator Palpatine, kui piltlikult väljenduda.

Ma olen kaugel arvamast, et võim korrumpeerib kõiki. Aga seda arvan ma küll, et kes tahavad võimul olla ja teiste saatuse üle otsustada, peavad olema väga tugevad isiksused. Väga targad ja väga tugevad isiksused. Sest väga targad ja väga tugevad isiksused näevad enda kõrval ka teisi ja teavad, et nende edu siin ilmas ei sõltu mitte ainult teistest „senaatoritest”, vaid eelkõige nendest, kes on talle ustavad.

Sellest, mis juhtub siis, kui need, kes on ustavad, ühel hetkel vihastavad, sest sa oled neid aastaid halvasti kohelnud, räägib meile nüüd Savisaare lugu.