laupäev, 3. detsember 2016

Kas teraapia lahendab perevägivalda?

Väljavõte Delfi veebist.

Päris huvitav artikkel tänases Päevalehes, kus on juttu sellest, et perevägivalda püütakse lahendada teraapiaga, aga seda ei peeta lahenduseks.

Ma saan aru, et Eestis on väga levinud lahendada vägivalla juhtumeid teraapiaga. Stiilis, et ohver on ikka ise ka natuke süüdi, et peksa sai. Mulle meenub, et kui ma oma vägivaldse eksabikaasa juurest lahkusin, siis suruti mulle lausa vägisi peale teraapiat. Ja teraapias sisendati, et olen ise süüdi, et ei mõista oma kaasat. Et ta on vastutusrikka töö ja ametikoha peal ning väike vägivaldsus kuulub asja juurde. Et tal pole ju kusagil oma pingeid maandada mujal kui oma abikaasa peal. Ma käisin mitme terapeudi juures ja mulle sisendati, et pean igal juhul oma vägivaldse kaasa juurde tagasi minema. Aga ma ei võtnud vedu ja ei läinud, sest tõesti, ma ei suuda vägivalda taluda. Selle peale öeldi, et ma olen nõrk mees. Nojah.

Ma tunnistan ausalt, et suudan vägivalda taluda teatud piirini, aga ühel hetkel saab mõõt täis ja siis enam ei talu. Sellest ka mu eksi üllatus, kui ta ütles, et Inno pööras ühel hetkel ära ning lahkus kodust. Ei pööranud ja ei lahkunud, lihtsalt mõõt sai täis. Ma ei suutnud ühel hetkel enam vägivalda taluda.

Ma saan ka aru, millest see teraapia jutt tuleb. Et hoida peresid kuidagimoodi koos. Sest peresisene vägivald on Eestis väga levinud ja kui kõik ohvrid oma vägivaldse kaasa juurest lahkuksid nagu mina, siis läheks enamik peresid lõhki. Seda ei saa lasta sündida ning seetõttu püütakse asju kuidagimoodi vaikselt ära klaarida. Mis enamikul juhtudel tähendab lihtsalt vägivalla jätkumist. Kokkuvõttes on aga sõnum selline, et ohver on ise ikka ka süüdi. Mulle öeldi ka, et ma olin suss mees ja ei suutnud end perekonnas kehtestada. Nojah, eks enamik naisi, keda mehed peksavad on ka sellised hiirekesed, kes ei suuda end kehtestada, eksole. Ja lapsed ka, kes kodus peksa saavad, ei suuda lihtsalt enda eest seista - polegi nagu õiged lapsed. Ainult et ma ei saanud ega saa siiamaani aru, kuidas on võimalik end vägivalla vastu kehtestada - et siis lüüa vastu või? Et siis ideaalne Eesti kodu on selline koht, kus kõik peksavad kõiki, nagu ma aru saan. Vanemad lapsi ja üksteist, lapsed hiljem vanemaid. Aga ausalt, mulle selline asi ei istu. Või noh, nagu ütlesin, ainult teatud piirini.

Kas teraapia lahendab perevägivalda? Panen üles vastava küsitluse.