esmaspäev, 6. märts 2017

Perevägivald ikka on Eestis probleem!

Väljavõte Delfi veebist.

Kui ma kümme aastat tagasi kirjutasin blogis, et mu endine elukaaslane Ingrid Veidenberg peksis lapsi ja kasutas vägivalda ka minu peal, siis ei tehtud sellest üldse välja. Prokurör laiutas käsi. Suhtumine oli selline, et see on pere siseasi, mis koduseinte vahel toimub. Teistesse see ei puutu. Õpetati veel, et ma oleks pidanud naist vastu lööma, justkui oleks kodune vägivald tavapärane asi.

Isegi veel aasta aega tagasi, kui tõin Titeblogis näiteid perevägivalla kohta Eestis, märkisin, et asi on hull ja viitasin rahvusvahelistele uuringutele, siis selle üle ainult naerdi. Kommenteeriti umbes nagu praegu mõned, et keegi ei tea, et kellelgi oleks peres mingit vägivalda.

Aga nüüd on perevägivalla teema justkui üleöö paisu tagant valla pääsenud. Täiesti üllatav. Midagi on ilmselt juhtunud, sest niisama Eestis asjad edasi ei liigu. Kas keegi on surma saanud või on mõne VIP-iga miskit juhtunud. Peaprokurör Lavly Lepp ütles oma ettekandes, et Eesti-suguses väikses riigis on lubamatu, et 13-aastane noor sooritab enesetapu hirmust isa peksu ees. Meenub ka väikse Emily juhtum, kus ema aitas oma väikse tütre sandiks peksta. Millestki tingituna on nüüd organid justkui talveunest ellu ärganud, kuigi perevägivald on juba ammune probleem ja see on ainult süvenenud ühiskonnas. Avaliku elu tegelased, isegi Riigikogu liikmed tunnistavad avalikult, kuidas nad oma lapsi peksavad. Ja seda peetakse ühiskonnas normaalseks, selle peale kehitatakse siiamaani vaid õlgu. Mis kõige õudsam, perevägivalda ei peetagi vägivallaks, vaid selle kohta öeldakse karistamine. Või kasvatamine. Naised karistavad oma mehi ja mehed kasvatavad naisi ning lapsi. Mis vägivald, eksole?!

Kommentaare ei ole: