Terased kommentaatorid on ära märkinud, et erivajadustega laste vanemate kurtmine on õpitud abitus. Õige, igaüks peab ise hakkama saama. Aga siin ei tohiks piirduda ainult erivajadustega laste ja nende vanematega. Kohvik avaldab õpitud abituste täieliku loetelu.
1. Kuritegevus, näiteks pettused, tänaval peksa saamine. Puhas õpitud abitus! Kaebamine ja hädaldamine on täiesti kohatu. Tra sa töllerdad tänaval! Loll olid, et lasid end petta! Kui ellu jäid, oled teinekord targem! Jäid silmast ilma - see on õppetund. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks!
2. Õnnetused, näiteks uppumised, külmumised või tulekahju. Jälle õpitud abitus! Ei pannud ujuma minnes vesti selga! Jätsid tule järelvalveta. Ei pannud end välja minnes vastavalt riidesse! Elektriseadmed polnud korras! Ja kui asjad kindlustamata jätsid, oled ise süüdi! Või kui ise või pere liikmed hukka said - paras!
3. Haigused. Taas õpitud abitus. Tra sa üldse sündisid siia ilma, kui nii haige oled! Ja sure rutem, muidu oled koorem!
4. Loodusõnnetused, vulkaanipursked, maavärinad, üleujutused. Selge õpitud abitus! Polnud vaja oma onni nii vee või vulkaani äärde ehitada! Oinakari, kes maavärina piirkonda midagi ehitab.
5. Sõda, maa okupeerimine. Hädaldamine on täiesti asjatu. Ise süüdi, et vaenlase sisse lasid!
14 kommentaari:
Kommentaatorid nimetasid teid abituteks ju seetõttu et kumbki teist tööl ei käi. Tavaliselt kui peres on erivajadusega laps, siis üks vanem ju ikka tööl käib. Võibolla vahel ka mõlemad ja laps on päeval erivajadustega laste lasteaias või hoiukodus.
Kõrvaltvaajatal on pisut raske mõista, miks siin blogis ainult kirute ja kurdate ja halate ja vaesusest räägite, aga ise elate pigem piskutest toetustest kui tööle lähete. Ei usu et üldse mingit tööd ei leia, Irja saaks ju kasvõi tõlkida või lasteaiakasvatajaks minna. Kes tahab tööd teha, peaks midagi ikka leidma.
Erivajadusega lapse saamine ei pea ju ALATI tähendama vaesust ja sotsiaalset allakäiku.
Erivajadusega laps on nt Margit Härmal, saatejuht Hannes Hermakülal on downi sündroomiga laps. Silja Suijast olete te siin ise kirjutanud. Keegi neist ei ole nn Kodutunde kliendid.
Esiteks on see jutt demagoogia, sest lambist on võetud kolm edukat avaliku elu tegelast ja nende põhjal loodud ettekujutus, et kõik on sellised. Tegelikult asi nii roosiline pole. Võrumaal on tuhandeid peresid, kes ei tule toime.
Võrus pole tööd, ma olen aasta otsa otsinud. Ja ma pole ainus. Võrus on mitusada kõrgharidusega töötut ja neid tuleb haldusreformiga veel juurde. Ainus võimalus on oma ettevõte ja endale ise töökoht teha, aga selleks puudub hetkel võimalus. Silja Suija ongi ise ettevõtja, iseenda tööandja.
Härma ja Hermaküla elavad ja töötavad minu teada Tallinnas, kus tööga selliseid probleeme pole. Me oleme ka mõelnud Tallinna kolimise peale, aga seda ei saa lastega nii kiiresti teha. Suvel vaatame kindlasti ka Soome poole, sest seal saab isegi lihtsa töö eest 2000 eurot kuus palka ja lapse- ning puudetoetused on kordades suuremad kui Eestis.
Jälle sa võrdled m....i pöidlaga. Loetletud asjadel pole teie armetu olukorraga midagi ühist. Te oleksite vaesed ka ilma Juulita, kuna teid ei võeta tõsiselt selle pasa pärast, mis teie ümber alati keerleb keerleb. Kes tahaks tööle meest, kellele meeldib kirjutada onamisest ja rusikast perses? Isegi kui oleks tööd, ei käiks te seal, kuna a) teile ei meeldi b) palk on alla 3000 kätte c) te lihtsalt ei viitsi, rsk! Head virelemist, imbekad!
Elukoht pole oluline. Teil läks sitasti ka Tartus, Rakveres ja Lissabonis. Tööd pole teil seetõttu, et olete laisad ja ebausaldusväärsed ning "ajakirjanikena" täielik null.
Paraku peab Innoga selles osas nõustuma. Eestlaslik küünilisus on fakt. Seda koged siis, kui on rasked ajad käes. Nii rasked, et pöördud abi paluma. Ja tajud siis mõtteid a la "eks ta taha mind ärakasutada" jne.
a.
Aga need ülejäänud mitusada kõrgharidusega töötut Võrus? Mis nende probleem on? Kah laiskus, ebausaldusväärsus või rusikas perses onamine või? :D
Samas ma pean tunnistama, et Irjga koos elades viimased 12 aastat, neist 3 aastat Tartus, 2 aastat Rakveres, 6 aastat Võrus ja 1 Lissabonis pole mul mingit huvi olnud onamisega tegeleda. See onamine ja rusikad jäi kõik ajajärku, mil elasin koos Ingrid Veidenbergiga, kellega mul klappi polnud ja seetõttu hakkasin igasugu lollusi välja mõtlema. Nüüd olen sellest täielikult vabanenud.
Mis ajakirjandusse puutub, siis olen korduvalt nomineeritud ajakirjandusauhindadele ja olin aastaid Äripäeva parim ajakirjanik, Võrumaa Teatajas kirjutasin igasse numbrisse kümmekond lugu ehk praktiliselt terve lehe täis. Kui see on laiskus ja null, siis no ma ei tea.
Mitusada kõrgharidusega töötut Võrus on väljamõeldis. "Ajakirjanduslik" liialdus. Nii nagu sa Irjaga pole pidanud onama, pole sa temaga koos oldud aja jooksul ühtki preemiat väärt artiklit üllitanud. Nii lihtsalt on- ta suudab su kehalised vajadused ehk kuidagi ära rahuldada, vaimseid võimeid aga ilmselgelt pärsib. Minul on üldse tunne, et need tunnustatud artiklid kirjutas sinu eest tegelikult Ingrid.
Rusika oled ehk persest vahelduseks väljutanud kuid lugejate ja peatoimetajate mälus on see ikka seal alles. Esimene reaktsioon su nime nähes on- ah see seksihull Tähismaa!
Võrumaa teataja pole üldiselt mingi õige ajaleht ja enam ei soovi nemadki teist midagi kuulda.
Need on Töötukassa andmed. Ma ei usu, et Töötukassa need välja mõtleb.
Auhindu pole enam võitnud, sest ma ei tööta suures Tallinna väljaandes. Ma tulin ära, sest tahtsid vaheldust. Ma pole kunagi midagi mingite auhindade pärast teinud, vaid olen teinud seda, mis südamelähedane. Võru lehes olin ainus ajakirjanik, tegin üksi ära 4-5 inimese töö. Ja sain seal kõik auhinnad omale. :D Väiksest lehest on aga raske üleriigilisi auhindu võita, kuigi minu Võrumaa artikleid mainiti korduvalt suurtes väljaannetes, Eesti Ekspress tegi minu artikli põhjal ühe IRL-i teemalise loo ning minu artikli info põhjal tehtud pensionide-teemalise loo eest sai Päevalehe ajakirjanik ajakirjandusauhinna.
Ingrid pole minu eest midagi kirjutanud, mina kirjutasin aeg-ajalt Kroonikale juhtkirju Ingridi palvel, ja vaatasin vahel üle Kroonika majandusteemalisi artikleid, et seal poleks ebatäpsusi.
Mis aga rusika-lugusid puutub, siis need olid kõige loetavamad artiklid ajakirjas Just, mida kunagi tegi Anu Saagim ning Justi tiraaž kerkis Kroonikaga võrdsele tasemele. Need artiklid olid loetavad, sest kirjeldasid ausalt ühe meeleheitel koduperemehe elu.
Kogu see onamise, rusika jne teema ei oleks ilma selle blogita mitte kellelgi meeles. Heaks näiteks on John Schindler, tuntud konservatiivne mõtleja, kelle hobiks oli saata naistele vändapilte. Lasti selle eest töölt lahti, istus mõne aja kuskil peidus ja nüüd on jälle Ilvese sõber ja kutsutakse igale poole eksperdiks, nagu poleks midagi juhtunud. Neid 10 aasta taguseid Inno lugusid mäletavadki veel vist ainult selle blogi lugejad ja Inno lähikondsed. Kui seda blogi poleks olnud ja piirdutud oleks ainult tollaste artiklitega, töötaks Inno juba ammu kas kuskil normaalse koha peal. Ingridi "viha" jne on ainult ettekääne, et miks midagi teha ei saa. Kogu see Kroonika jms on ainult üks suletud ring inimesi "kuulsaid ja ilusaid", astud sealt sammu kõrvale ja juba ei olegi Ingridil ega ta tuttavatel mingit sõnaõigust. Kahju kõrvalt jälgida kuidas andekas inimene lihtsalt vireleb, midagi ei tee ja muudkui vajub sügavamale sohu. Ainult vabandused ja vabandused. See sita riigi kirumine, kõige vastu olemine ning igal pool vaesuse ja viletsuse nägemine on ainult oma probleemide peegeldus. On ka Võrus inimesi, kes elavad täitsa normaalselt ning, üllatus, üllatus, see ei olegi vähemus, vaid suurem osa elanikest. Kui kontaktid välismaailmaga piirduvad ainult toidupanga, töötukassa ja ÜKT'ga, siis muidugi tundub elu üsna trööstitu.
Mina ütleks vastupidi, et Võrus on mu silmad avanenud. Enne Tallinnas Nõmmel elasin oma väikses mullis ja ei näinud ega kuulnud midagi, ei puutunud kokku inimestega, ainult väga kitsa ringiga suhtlesin. Teenisin palju raha, aga see oli ka kõik, midagi muud ei olnud peale raha.
Mis mõttes midagi muud polnud?!? Sul oli kaks armsat poega ja sina ütked, et polnud mitte midagi? Vastik kuulatagi...
Lapsed olid, aga kodusoojust ei olnud.
Ah juba Võrnolt väljendeid õpitud? Said nüüd endale iidoli, no tubli, tubli. Raamatukogus "sõjaväljakangelase" raamatule oled ennast järjekorda pannud? Juba kaanepilt on midagi väärt - kanelane tõesti, käis tervelt kolm korda baasi väravast väljas, sh üks kord kojusõiduks. Pane või ausammas teisele! Naise poolt piinatud ja muserdatud nagunii, just nagu sina oma eksi poolt.
Reet Malm on tagasi? Või Triin Põldra? Või Ingrid Veidenberg? Tundub, et ühele neist on see onamise teema vägagi hingelähedane siin.
Postita kommentaar