Mida võib viimase aja trendide kohta öelda: moes on lihtne elu, selline iisi ellusuhtumine, perekesksus. See on suur erinevus võrreldes veel paarikümne aasta taguse ajaga, kus abielus elasid pooled kumbki oma elu, neil oli palju kõrvalsuhteid jne. Lapsi kuhugi kaasa ei võetud, mistõttu lapsed oma vanemaid eriti ei näinudki, nad olid laiali küla peal või tegelesid nendega hoidjad. Praegu on üha enam näha, et pered teevad kõike koos: elatakse, töötatakse ja reisitakse koos, niipalju kui see on võimalik.
Moes on selline vaba ja lihtne elu, ja inimesed on õnnelikud.
Töö tähendus on samuti muutunud. Töö on rohkem elustiil, milles lööb kaasa kogu pere, võrreldes varasema ajaga, kus töö oli kellast kellani rügamine kusagil tehases või kontoris. Nüüd teevad kõik selle ära masinad ning inimesed saavad pühenduda lähedastele.
Kas see pole vahva?!
5 kommentaari:
Kui palju see vahva elustiil teie perele siis sisse toob kah?
Leia pildilt viis erinevust võrreldes Inno ja Irja perega (võivad olla ka need, mis silmaga näha pole).
Ma küll ei saa aru, miks see kellast kellani kontoris vm. tööruumis nii halb on. Tead, et sul on x tundi tööaega, kus keegi isiklike asjadega sisse ei sõida. Rahulik ja saab korralikult keskenduda, süveneda, tööprotsessi nautidagi.
Mul rikuks just multitasking (ehk rööprähklemine) kodu ja tööasjadega korraga (kui pead samal ajal tegema tööasju ja valvama väikelapsi) närvid ära - võtad mingi asja ette, aga iial ei tea, kui kaua sa seda teha saad ja millal väikelaps oma sooovidega sisse sõidab, süveneda korralikult ei saa... On see pere keskel töötamine siis tõesti nii kohutavalt tore?
Ma küll ei leia. Okei, kui lapsed on juba suured koolilapsed, kes on täisinimese eest väljas - see on teine olukord.
Ah ja lase elaste igale poole kaasa võtmine. Lastega kellegi sünnipäevale, juubelile või pulma sissadamine on meie puhul tavaline - pole ju lapsi enamasti kellegi hoida jätta võimalik (ema hoiab küll, aga ta elab kaugel) ja nii me siis oleme käinud ja käime edaspidigi. Aga mingi puhkus selline asi küll ei ole - väikelapse vanem on näit. kuskil kogu perega käidud peolt naastes hullemini väsinud kui tavalise kodus veedetud päeva järel :P
Puhkus on see, kui saab lapsed vanaema hoida jätta (vanaema elab küll kaugel, vahel õnnestub) ning mehega kuhugi minna. Vaat siis tuuned, et on tõeline iisi! Mehega kahekesi käisime viimati... minu vanaema matustel. Njah, iseensest kurb sündmus ju. Aga sinnasõit ja loodus ja ilm oli kõik nii ilus ja sugulasi oli ka tore kohata.
No kui pole kogu vahmiili kutsutud, siis ei sobi ju ka kogu vahmiilil minna. Kutsuja mure ei ole kutsutava lapsehoidu reguleerida.
Kutsuja määrab reeglid - kui tahetakse täiskasvanute vahel täiskasvanute jutte ajada, siis lapsi sinna ei kutsuta ja kaasa ei võeta.
Mina loobusin juba ammu külas käimast ja külla kutsusmast inimesi, kelle latsekesed on aa ja oo, kus ma isegi küsimust "kuidas sul läheb" esitada ei saa, sest latsekeste katkematule jutuvadale ei luba mul viisaka inimesena vahele sekkuda.
Postita kommentaar