reede, 2. juuni 2017

Uus järjejutt Kohvikus: Ingrid ja Epp


Küllap on Kohviku fännid arutanud, miks pole Kohvikus enam ühtegi järjejuttu. Kunagi oli neid kohe päris mitu: Toomas ja Evelin, Andrus ja Neinar, Ene armuseiklused Roomas, Georg ütleb, Ingrid ja peebik, jutuajamised Eriga, Kadastik, klatšija, Möödus suvi, pildid Kadiga, Superreporter Mickey Kärnas, Ulvi ja Krista, vahva sõdur Georg ning Väino trallitab.

Nüüd on otsustanud Kohvik selle vea parandada ja suviseks, kui seda suve üldse tuleb, eksole, suviseks lugemiseks - aga seda parem, kui suve ei tule, siis saabki rohkem lugeda, suviseks lugemiseks pakume uue mammut-mega-põneva-igapidi-vinge sarja, järjejutu, seriaali INGRID ja EPP.

Tegemist on vaatega kahe kaasaegse eduka karjäärinaise hingeellu, nende ootustest ja lootustest, suhetest, pere-elust, tervisest ja paljust muust. Ma luban juba ette, et igav teil, kallid lugejad olema ei saa. Tegemist on kindlasti kõige põnevama järjelooga, mis üldse kunagi sellel laiuskraadil kirja pandud. Head kaasaelamist!

JÄRJEJUTT INGRID JA EPP, I OSA

Ingrid ja Epp saavad kokku Tallinnas Viru Keskuses Kaubamaja naisteosakonnas. Ingridil on seljas mustvalge pluus, selle peal soe villane beež pontšo, siis tume lühike seelik ja jalas kõrge kontsaga kingad. Epul on punane kleit, mille peal kerge elevandiluuvärvi jakike, jalas madalad punased kingad.

Ingrid (Epule sülle karates): Epp, jumal, ma just mõtlesin su peale. Ma tahaks sind kohe kallistada! (embab tugevalt Eppu, viimane põrkab veidi eemale) Pole sind sada aastat näinud! Issand, kuidas sul on läinud? Ma lugesin, et oled nüüd lahutatud.

Epp (end Ingridi haardest vabastades): Oi, Ingrid! Issand, tõesti, sada aastat pole näinud.

Ingrid (haarab Epul käe alt kinni): Kuule, lähme nüüd kohvitame siin. Mul on just lõunapaus.

Epp: Ma tulin muidu siia raamatupoodi.

Ingrid (Eppu tõugates): Lähme-lähme.

Epp (rahunedes): Olgu.

Ingrid (eskalaatorile astudes): Issand, ma vaatasin juba kaugelt, et sina. Ma ei teagi, kas pean sulle kaasa tundma või rõõmustama. Et sul selle Justiniga nii läks.

Epp (kergelt võpatades): Oi, minu jaoks on see juba möödanik.

Ingrid: No räägi-räägi. Ma tean küll seda. Aga vaata, et sa seda asja niisama ei jäta. Neile raiskadele tuleb koht kätte näidata!

Epp: Mis mõttes?

Ingrid: No selles mõttes, et paika panna. Ega sa seda niisama ei jäta, eksju. Ja miks sul üks laps seal Ameerikas on?

Epp: Ta läks seal kooli.

Ingrid: Laps tuleb tuua tagasi jalamaid. Ma hoiatan, muidu sa seda last enam ei näe. Võtad lapse enda juurde ja siis näed, kuidas Justin tuleb põlvitades sinu juurde.

Epp (punastades): Ma ei tea, kas maksab?

Ingrid (ägedalt): Maksab! Ma tean seda! (astuvad kohvikusse) Istu siia, ma lähen toon sulle. Mis sa jood? Kohvi? Teed?

Epp: Ma võtan taimeteed.

Ingrid: Olgu. Oota siin! (läheb, tuleb natukese aja pärast tagasi) Kas sa koogitükki soovid?

Epp: Ma pean muidu dieeti nüüd ...

Ingrid: Arusaadav, ma võtan ühe kahepeale. (läheb uuesti, tuleb veidi aja pärast tagasi koos tee ja koogikestega) See on superhea tee. Ma käin siin iga päev. Ja mustikakook. Nagu kodus tehtud. (istub Epu kõrvale diivanile)

Epp: Kas sa teed kodus kooki?

Ingrid (poolsosinal, käega suud kattes ja kehaga Epu poole liikudes): Ei tee, loomulikult, aga teistele ütlen, et teen. Kes sellest ikka aru saab. (lööb käega)

Epp: Tead, mina ka ei viitsi midagi teha. Mul on üks tuttav, kes teeb.

Ingrid (elavnedes): Mul ka! Kujutad sa ette! Kui lastel vaja kuhugi viia ema küpsetatud kooki, siis ma tellin selle tuttava käest. Ta teeb siin poolele linnale. Kellel see aeg on, et neid kooke küpsetada. Isegi laste jaoks pole aega. Kus su lapsed on? Üks vist lausa Ameerikas.

Epp: Üks on Ameerikas. Kaks on praegu Justiniga.

Ingrid (vana harjumuse kohaselt kulme kergitades, aga botoxi tõttu ükski lihas ei liigu): Sa usaldad talle lapsi?

Epp: Ma olen veel usaldanud.

Ingrid: Tead, mina küll mehele lapsi ei usaldaks. Ja veel tütreid.

Epp (mõtlikult): Ma olen mõelnud selle peale küll. Et kas maksab.

Ingrid: Nii tüütu on neid vedada ühest kohast teise. Lapsele on parem, kui ta on ühes kohas. (pilgutab silma) Mul on siin üks tuttav lastekaitsja. Tegin talle kunagi Kroonika mitme aasta tellimuse. Nüüd on ta mul nii-öelda käpa all. Ma võin sulle teda soovitada.

Epp: Kas ta on Tallinnas?

Ingrid: Jah siin. Aga neil on omavahel suhted. Tead küll. Nagu meil sinuga.

Epp: Ma olen nüüd jälle Tartus.

Ingrid: Ma kuulsin jah. (igavlevalt) Kuidas see Tartu on muidu, pole seal ammu käinud.

Epp: Mulle Tartu meeldib. Sinna on nüüd kolinud nii palju huvitavaid inimesi.

Ingrid (võtab käekotist huulevärvi ja peegli ning kohendab ennast): Ma elasin ka ju Tartus.

Epp: Innoga!

Ingrid: Jah, temaga! Aga see on minu jaoks käidud tee. Elus ei saa vaadata tagasi, ikka edasi.

Epp: Mina olen seal nüüd otsaga tagasi.

Ingrid: Miks sa Ameerikast ära tulid?

Epp (vaatab hetkeks kõrvale): Ahh, see on pikk jutt.

Ingrid: Sul selle ämmaga ei klappinud või?

Epp (vaiksemalt): Tead, see inimene on hull. Püsti hull.

Ingrid (kikitab kõrvu): ???

Epp: Ja Justin, kujutad sa ette, see Justin teeb kõike, mis see hull ütleb. Nad varastasid mult lapse. varastasid.

Ingrid: Kuidas?

(järgneb)

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Miks see Ingridi teema sind jätkuvalt erutab? Kas 11aastat imelist abielu hirmus kauni Irjaga juba ükskord su valu ei vaigista? Kuidas Irja sellele eksi taganutmisele vaatab?

Anonüümne ütles ...

Tunda on, et KAPO pole ammu käinud arvuteid ära võtmas.

Anonüümne ütles ...

Aga te pange hagu ja halge juurde! Ikka täis perekonnanimedega ja puha! Ja kõigi tupeeritiste ja muu vahvaga! Äkki õnnestub teil kohtu alla sattuda ja koguni vangi minna terve perega, lapsed kaasas muidugi, perepalat ...vabandust, kamber... kuis siis muidu. Pole enam muret igapäevase ninaesisega ja kõige muuga, mida pole, sest Eesti on nii paha ja ei anna. Saate kõik riiklikule ülalpidamisele, keegi ei kraaksu, et miks tööd ei tee, võite päevad läbi kõik üheskoos koiku peal ülesa-alla hüpata ja rullida ja Irja saab rahus oma romaani 756. lehekülje kallal nikerdada.

Anonüümne ütles ...

Geniaalne! Perepalat vanglas oleks lahendus kõigile teie muredele ja kuna oletegi harjunud pead-persed koos ühes toas aelema, poleks ka ruumipuudus probleemiks. Inno saaks ka elatisemure lahendatud.

Anonüümne ütles ...

(Saalist kostis naeru).Uskumatu,Inno!Vaene Ingrid arvab vist juba ammu,mõeldes oma vanadele tempudele abielu ajal,et valitud "valestartidele" on järgnenud eluaegne kimbatus...
(vahetevahel-lugeja)

Anonüümne ütles ...

Mis toidupangas kah uut ja huvitavat pakutakse? Kas ikka veel pole mõni mees aru saanud, kuidas karma töötab?

Anonüümne ütles ...

Liiga vähe seksi ja vägivalda. Võtke eeskuju parimatest, st Kenderist.

Anonüümne ütles ...

haige värk...