pühapäev, 2. juuli 2017

Järjejutt Ingrid ja Epp, V osa


Ingrid (kõiketeadvalt): Nii et sind huvitavad rikkad mehed?

Epp: Jah. Ainult rikkad.

Ingrid (elutargalt noogutades): Selge.

Epp (kainenedes): Mis ma pean tegema?

Ingrid: Kohe selgitan. Hõkk. Kas tellime veel ühed? (näitab oma tühja šampanjapokaali)

Epp (veidi segaduses): Olgu, võtame.

Ingrid: Niisiis. Kõigepealt. Hõkk. Selles osas. Hõkk. On sul õigus, et mees peab olema rikas. Tal peab olema raha. Ma ei suuda ära kadestada, kuidas mõnel on kodus kolm. Ei nelisada paari kingi. Ja tuhanded kostüümid. Tuhanded! Ja minul on ainult nelikümmend. Tead, mees peab naisele võimaldama seda, et ta saaks iga päev erineva kostüümiga välja minna. Iga päev erinevaga.

Epp (kuulab, silmad punnis peas)

Ingrid: Siis, see oma Tartu, või Viljandi, või kus sa seal oled, see unusta üldse ära. Tartus pole ühtegi rikast meest. Kõik Tartu rikkad on ammu ära Tallinna kolinud. Tartus pole enam kedagi. Tartuga on kõik, finiito!

Epp: Tõsi või?

Ingrid: Nojaa! Mis sa siis ei teadnud vä? Kõik on ammu Tallinnas! Tartus on ainult vanaabid.

Epp: Mis?

Ingrid: Vanaabid.

Epp: Mis need on?

Ingrid: Isehakanud, noh. Vanaabid.

Epp: See on vannabi.

Ingrid: Või, noh, hõkk, vannabi. Ühesõnaga. Vannabi või vanaabi. Vahet pole. Hõkk. See on teine ešelon. Teine kategooria. Nendega pole midagi peale hakata. Need on kõik vaesed. Hõkk. Kuule, ma vaatan, et sa üldse ei joo, ma joon sinu oma ka ära (küünitab käe vestluspartneri klaasi poole).

Epp (mõtetesse süvenedes): Võta-võta, jah. Aga kuhu ma seal Tallinnas lähen? Kus need mehed on?

Ingrid (kelmikalt silma tehes): Vat see on. Hõkk. See on see miljoni dollari küsimus. Või nagu ütles Nüganen, siksti-vihvti.

Epp: Mis mõttes?

Ingrid: Ses mõttes, et see ongi, noh, kõige tähtsam. (kavalalt) Tuleb kohti teada!

Epp (end lähemale küünitades): Mis kohad need on?

Ingrid (nina veidi püsti ajades, tähtsalt): No ega ma sulle kõike nüüd siin ka välja rääkima ei hakka. See on igaühe saladus. Aga ma võin sind vahel kaasa võtta, kui sa soovid.

Epp: Kas sinna, kus on need mehed?

Ingrid: Nojaa. Muidugi. Ja ma ütlen sulle, et sa ei kahetse! Issand, see on nii äge! (silmi pööritades)

Epp: Mis?

Ingrid: Need mehed, noh. Rikkad mehed. Issand, nad juba lõhnavad teistmoodi. Tead, raha lõhna on kaugele tunda.

Epp (veidi kohmetult): Mismoodi?

Ingrid: Niimoodi, vat ongi! Hõkk. (teeb ninaga haistmise liigutusi) Selle tunned juba kaugelt ära, kas on raha või mitte.

Epp (pooleldi endamisi): Ma ei jõua juba ära oodata. (valjemalt) Millal ma võin suga kaasa tulla?

Ingrid (end ettepoole nihutades): Kasvõi praegu. Kohe.

Epp: Sa lähed siis juba meestesse?

Ingrid: Jah! Kohe!

Epp: Aga. (kaaslast vaadates) Sul on need riided, see... Kas nendega lähedki?

Ingrid (enesekindlalt): Jah!

Epp (vaatab ennast): Aga mul on ainult need. Ainult see kleit.

Ingrid (takseerib kaaslast): See punane sobib väga hästi. Neil meestel polegi suurt vahet, mis sul seljas on. Kui vaja, ostavad nad sulle uue kleidi. Neil on nii palju raha. (ennast väristades) Issand, neil on nii palju raha. Ma lähen kohe hulluks, kui selle peale mõtlen! Mul tuleb kohe tilk püksi. Sa ei kujuta ette!

Epp (veidi kohmetult): Ei kujuta vist hästi jah.

Ingrid (kummutab klaasi põhjani): Siis lähme!

Epp (kaaslase intonatsiooni matkides): Lähme!

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Lahe.:)))))))