esmaspäev, 13. november 2017

Vägivallatseja Ingrid Veidenberg vehkis kodus ka lauanoaga

Inno ja Ingridi vägivaldset pereelu on kajastanud ka portaal Ohmygossip, millele Inno selle aasta 2. augustil intervjuu andis, öeldes muuhulgas järgmist:

„Minu puhul muutus naine lõpuks lisaks muule veel väga vägivaldseks ja tuli mitmel korral kallale ning vehkis lauanoaga. Ma kannatasin seda mitu aastat, aga kui nägin, et see ei muutu, vaid läheb üha hullemaks, siis ma otsustasin suhte lõpetada.”

Päris õõvastav tegelikult. Ja selline „noakangelane” juhib praegu Eesti Päevalehe laupäevalisa LPd. Ma üldse ei imesta, et kui Ingrid Postimehest ära läks, siis peeti seal juba samal päeval rõõmupidu.

Nüüd soovivad Ingrid ja teda esindav advokaat Karmen Turk selle perevägivalla salastada, nõudes, et kohus nii Innole kui minule sellest rääkimise keelu peale paneks. Loodame, et seda siiski ei juhtu, sest ükski vägivalla ohver ei tohiks tunda, et ta endale osaks saanud ülekohtust rääkida ei tohi, või mis veel hullem - et teda sellest rääkimise eest karistus ähvardab.

Seda, et vägivallatsemine enam ka rikastele ja mõjukatele lubatud ei ole, nagu see varem oli, näitab hästi see, kuidas üha enamad vägivalla ohvrid julgevad välja tulla ja oma kogemusest kõneleda. Peksa saamine ei ole enam häbiasi. Peksmine on. Vahet pole, kas ohver on naine või mees, noor inimene või vanaätt, homo või hetero. Kes iganes vägivalla ohvriks langeb, väärib kaastunnet ja lugupidamist. Ja vastupidi - kes iganes vägivallatseb, tuleb hukka mõista. Olgu nad siis ministrid või peatoimetajad nagu Ingrid.

Loomulikult on rikastel ja mõjukatel vägivallatsejatel lihtne end süüst puhtaks pesta, palgata mainekas advokaadibüroo ning üritada selle abil oma ohvri suu sulgeda. Kohtul on nüüd võimalik näidata, et see ei ole niisama lihtsalt võimalik.

Inno kommentaar: tegelikkuses on mind juba rääkimise eest karistatud, kui kohus minult just rääkimise argumendiga vanemlikud õigused ära võttis. See omakorda võimaldas saada Ingridil täielik laste hooldusõigus, nende nimed ära vahetada ja lapsed oma isast võõrutada. Minu kogemus näitab, et Eestis on kohus kahjuks kuritegevusele kaasa aitaja ja läbi kohtu kaitseb riik kurjategijat. Minu jaoks oli see kõige suurem üllatus olukorras, kus ma olen seda riiki aidanud üles ehitada ja seda austanud - et see riik raskel hetkel lööb sulle noa selga. Kui raskel hetkel pole riigilt mingit abi loota. Ma pole kindlasti ainus, selliseid inimesi on Eestis järjest enam ja see on põhjus, miks väga paljud Eestist lahkuvad. See on väga valus. See on umbes sama tunne, kui kallim sind reedab.

Ingridi puhul on Eesti riik tegelenud üle kümne aasta kurjategija tegude õigustamisega, kasutades selleks kümneid tuhandeid eurosid maksumaksja raha. Minu jaoks on see suur müsteerium, miks seda tehakse. Kõige suuremad kannatajad on lapsed, kes on oma isast ära võõrutatud ja kes on sellega saanud eluaegse trauma. Samas on Ingrid Eesti riiki petnud ja riigi tagant varastanud ning kasutab lihtsalt riiki julmalt ära, et oma eksmehel suud kinni panna ja kuritegusid kinni mätsida. Ja riik laseb sel kõigel sündida.

Kommentaare ei ole: