Mul tuli siit kohe meelde, et mul oli lapsepõlves kass, kellele ma panin nimeks Mihhail. Ikka Gorbatšovi järgi.
Ja et Roosiga sai siin ükspäev vene keelt harjutatud. Roosi õpib nimelt sellises Eesti koolis, kus üheks õppeaineks on ka vene keel. Meil on valge kass nimega Lumehelbeke ja Roosi ütles talle "Cнежинка," mis on Lumehelbeke vene keeles.
Et ei teagi, mis nüüd teha. Kas tohib rääkida Lumehelbekesega vene keeles?
Pildil Roosi oma kassi Lumehelbekese ehk Cнежинка'ga.
Kassid saavadki just konkreetsest keelest aru. Minu Siberi kass mõistab suurepäraselt eesti keelt, muust keelest aru ei saa. Räägin vahel oma ukrainlastest eesti keele õpilastelegi, et isegi minu kass õppis aastaga eesti keele passiivsel tasandil selgeks, aga teie virisete:).
VastaKustutaPilt on väga vahva! Isegi kompositsioon on mõnus. Inimene on kuldlõikel ja mõlemale elusolendikukesele on jäetud vaate suunas ruumi. Ka taust on paigas, puud ja põõsad ja pilv. Ja mis ka oluline - see on hetk ajaloost. Sisu on liigutav ja ilus.
VastaKustutaMulle on jäänud mulje, et inimesed, kes kasvavad peredes kus on loom/loomad - neist saavad paremad (empaatilisemad, tasakaalukamad ja soojemad) inimesed, kui need, kel see kogemus puudub.
P.S. Targad kassid peavad aktiivselt meeles 200+ sõna, kui nendega pidevalt rääkida. Ja vahet pole, mis keelsed sõnad need on või mis keeles nendega räägitakse. Ja muidugi on vahest oluline ka intonatsioon ja kontekst. Aga nagu kõigi õppijate puhul on tähtsaim - motivatsioon.
P.P.S. Kui see Inno jutt oli mingigist hilisest ajast, siis on asi isegi hullem. Venekeelseid on Ukrainas ligi 10 aastat oma emakeele pärast trahvitud, aga oli jah uudis, et see "venekeelne" suhtlus olevat seisnenud selles, et inimene ütles oma kassile: "mjäu" ("mjau"/"Мяу"), aga ametlik Ukraina kasside häälitsus on: "niav"! Seega, kui te ei taha saada trahvi kassidega suheldes, siis tuleb pöörduda nende poole ainult movas ja reageerida kassi/de häälisusele: "niav, niav, niav"...
Ei vasta tõele, et loomaarmastajad on kõik empaatilised inimesed. Tean ühte veganist tüdrukut, kes on ka loomaõiguslane ja roheline ja kliimaaktivist ja muidu liberast - ühesõnaga väga kuri ja kahjulik inimene. Aga loomi, näed, armastab ja inimesi vihkab samal ajal.
KustutaKassid jätavad need 200+ sõna meelde just selles keeles, mida nad on koos peremehega õppinud. Ütle sama sõna/lause mõnes muus keeles ja sama intonatsiooniga - kass ei saa enam mitte millestki aru.
Venelased, kes veavad sisse Siberi kasse välismaalt, räägivad kõik, et kassidele tuleb uuesti vene keel selgeks õpetada.
Ja see õnnetu ukrainlane, kes "mjau" eest trahvi sai, oleks võinud selgitada, et suhtles kassiga eesti keeles. Eesti keeles kõlab "mjau" samuti kui vene keeleski. Objektiivselt võttes on olukord loomulikult ajuvaba.
"Ei vasta tõele, et loomaarmastajad on kõik empaatilised inimesed."
KustutaMa ju ei väitnudki, et "kõik". Pealegi ma kirjutasin meelega, et - "mulle on jäänud mulje", rõhutamaks, et minu arvamus on subjektiivne (kuigi ma olen lugenud uurimustest, millel mu väide põhines, lisaks isiklikule kogemusele).
Mõistan, et minu väidet '200+ sõna' saab mitmeti mõista. Püüdsin oma kommentaari hoida võimalikult lühida. Ja pealegi elan ma aastakümneid nn mitte-eestikeelses keskkonnas ja ma kasutan igapäevaselt mitut muud keelt enam kui eesti keelt. Ehk on mu keeletunnetus eesti keele osas veidi hägune. Aga kindlasti ei tahtnud ma väita (nagu teie kommentaarist nähtub) et loomad/kassid saavad maagiliselt aru sõnade tähendusest olenemata keelest, kui neil pole seost konkreetse sõnakujuga verbaalselt ja tunnetuslikult (funktsinaalselt ja emotsionaalselt jms).
P.S. Meie pere kass kasvas üles väga paljude keelte keskel, aga tal võttis aega peaaegu tosin aastat, et tolereerida: vene, hiina ja saksa keelt (tema lemmikkeeled on: eesti, inglise ja prantsuse keel; neutraalsed on: soome, hispaania, jaapani jt).