tag:blogger.com,1999:blog-1770068182488734938.post1056349773121817958..comments2024-03-29T10:36:46.195+02:00Comments on Inno ja Irja kohvik: Juulike sai omale sügava puudeInnohttp://www.blogger.com/profile/06749071558698048976noreply@blogger.comBlogger3125tag:blogger.com,1999:blog-1770068182488734938.post-4310823008763692992017-01-29T21:34:53.552+02:002017-01-29T21:34:53.552+02:00Tallinnas on 76.70 AASTAS..
Pluss hooldajatoetus 1...Tallinnas on 76.70 AASTAS..<br />Pluss hooldajatoetus 19 eurot kuus( ja makstakse sinu sotsiaalmaks), aga töötada ei tohi ega fie olla..Ajuvaba ju...Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1770068182488734938.post-48398531676483691862017-01-28T22:00:48.101+02:002017-01-28T22:00:48.101+02:00Ma olen tegelikult selle vana arstiga väga nõus, A...Ma olen tegelikult selle vana arstiga väga nõus, Ann :). <br /><br />Ja tõesti - kahtlustustest ei ole mõtet rääkida, sest see ei vii kuhugile edasi. Sarnased sümptomid võivad tähendada mitut asja ja sel juhul peaks üles loetlema kõik need asjad, mitte ainult välja tooma ühe ja selle kõige hirmsama. Mina isiklikult sain sellise šoki, et hoidsin pärast seda neuroloogiaosakonnast kaugele. Psühholoogiliselt lihtsalt ei suutnud sinna minna, kuna ma mäletasin, millist hirmu ma seal tundsin. Too öö, kui arst seda ütles, oli kõige hirmsam. Ma ei maganud silmatäitki ja valvasin terve öö Juulikese voodi juures. <br /><br />See konkreetne neuroloog seal enam ei tööta ja mul on selle üle tegelikult väga hea meel. Doktor Õiglane-Šlik on kardinaalselt teistsugune inimene. Tema sõnad sisendavad pigem optimismi ja turvatunnet, mis ongi minu meelest neuroloogi puhul ülioluline. Ma ei imesta, et kõik - mulle teada - angelmanid tema patsiendid on, isegi need, kes Tallinnas elavad :). Üks, kes varem Tallinnas elas, kolis isegi tema pärast Tartusse. Irjahttps://www.blogger.com/profile/04364905748181626938noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1770068182488734938.post-73089846707804047742017-01-28T20:49:15.961+02:002017-01-28T20:49:15.961+02:00Okei, üks kogemus, kus teine neuroloog, kes enam s...Okei, üks kogemus, kus teine neuroloog, kes enam seal osakonnas ei töötagi, mind Juulikese intensiivi sattudes ajuvähiga hirmutas, oli päris jube, aga kõik arstid ei ole ühesugused.<br />---<br /><br />No ma ei usu, et arst ajuvähist rääkis selleks, et lapsevanemaid või kedagi teist hirmutada. Ilmselt oli sümptomites midagi, mis pani arsti kahtlustama ajuvähki. Justnimelt kahtlustama, see oli kahtlustus, mitte veel dignoos. Küll on aga siit näha see, et arsti töös on hetki, kus tuleb hoolega suu kinni pidada.<br />Patsient/patsiendi vanem saab korraliku šoki, kui saab teada mingi ränga haiguse kahtlusest. Seega, kui SAAB nii, et oma kahtlustusest patsiendile ei räägi - siis öelda midagi sellist, et: "Teeme analüüsid ja siis räägime". Kuigi mõni meeleheitel või uudishimulik patsient võib siis jällegi vihaseks saada ja nuiama hakata.<br /><br />Üks vana (ja hinnatud) arst ütles mulle kunagi, et tema ei poolda patsiendile isegi ütlemist, mis dignoos tal on - et tema poolest võiks olla diagnoos ainult arsti teada. Et kui patsient teab täpset haigust - siis hakkab patsiendi psüühika kaasa mängima (hirmud, kujutlused), mis võib takistada tervenemist. See on muidugi äärmus ja tänapäeva reeglite järgi pole selline patsiendi täielikus infosulus pidamine ilmselt lubatudki, aga nii see vana arst tõesti arvas.annhttps://www.blogger.com/profile/13667866546043313794noreply@blogger.com