Mis oli Ingridil kappides?

Väljavõte Delfist.

Küllap tekkis selline küsimus nii mõnelgi, kui Ingrid rääkis, et pärast kappide sisuga tutvumist tahab ta hakata memuaare kirjutama.

Ma eeldan, et Ingrid pole aastaid neisse kappidesse vaadanud (ta ei teinud seda ka varem, mina põhiliselt tühjendasin neid, kui nad üle ääre hakkasid ajama). Ning tutvustan nüüd siis nende sisu.

Kõigepealt võtan garaaži. No seal oli ühes kapis ketaslõikur, lihvmasin ja peenisepump. Siis garaaži kõrval asuvas saunas oli kapis pesupulber ja pesuloputusvahend, ning kausike pulbri doseerimiseks. Kapi otsas üks vana õllepurk.

Siis maja. Veranda esikukappides on ilmselt siiani minu talveriided, soojad joped, sallid, kindad, mütsid. Siis Ingridi enda talveriided, sealhulgas Enelin Meiusi kingitud kunstnahast välismaine kasukas, siis üks jänesenahast kasukas ja üks teadmata nahast šeff kasukas, mille Ingrid ostis Urve Palo eeskujul ühest Riia kasukaärist. Siis on seal kappides suusasaapad, laste vanad saapad ja kingad. Minu talvesaapad. Ingridi enda saapad.

Allkorrusel, kus asus minu kodukontor, oli kapis peenist tuimestav spreipudel. Ning pakkide viisi kaustasid, mida ma olin kasutanud Äripäeva ajakirjanikuna. Siis oli seal mõningaid fotovidinaid, vanu patareisid. Ning siis vanad aegunud krediit- ja pangakaardid, kaupluste kliendikaardid. Siis mõned kontoritarbed, nagu klambrilööja, augustaja, kirjaklambrid. Ja hulk vanu kasutatud pastakaid.

Siis edasi olid köögikappides kuivainepurgid ja köögikombain ja selle vidinad, ning külmkapi peal asuvas kapis arstirohud. Köögis asuva puhvetkapi sahtlites oli mapp Ingridi pangadokumentide ja lepingutega.

Söögitoas asuvas vanas puhvetkapis olid minu ja Ingridi dokumendid, vanad passid, sõjaväepilet, abielutunnistus, laste sünnitunnistused, siis mõned fototarbed, videokaamera, mitmeid eri lauanõusid ja serviise. Šampusepokaalid. Siis oli seal Mart Kadastiku poolt Ingridile sünnipäevaks kingitud tühi konjakipudel. Mul endal jäi suur hulk asju sinnapaika, kui tulistjalu tulema tulin. Ja ma pole neid taga igatsenud, nüüd Ingridil muidugi küllaga avastamisrõõmu. Sinna jäi ka mingil määral raha, neisse kappidesse, ma arvan. Välismaiseid kupüüre ja münte. Mingid vanad kirjad ja postkaardid. Ilmselt minu kirjad Ingridile ja vastupidi. Mis ma saatsin, kui käisin koos soomlastest sõpradega Kaug-Ida reisil. Siis seinakella all asuvas kapis olid vanad heliplaadid. Kapi peal vana grammofon.

Siis elutoas teleka all kapis on videomakk ja kodukinosüsteem. Ja mõned videofilmid.

Trepi all asuvas kapis on mopp ja veeämber.

Teisel korrusel vannitoas on kappides Ingridi kosmeetikavahendid, epileerimiskreem, näokreemid, kosmeetilised vatitupsud. Mõned pooltühjad lõhnapudelid. Käterätid.

Magamistoas asuvas kapis on Ingridi pesu, minu sokid, nende all vibraator. Ja garderoobis peamiselt Ingridi riided, ning mõned minu särgid. Ilmselt ka see Mart Kadastiku kingitud kallis Prantsuse La Perla pesukomplekt, mille üle oli Ingrid eriti uhke ja mida ta kandis siis, kui ta kodust ära oli. Kodus kandis ta odavat Läti pesu.

Lastetoa kappides on mänguasjad.

Nii et kappidest võis välja tulla hulgaliselt minu ja Ingridi isiklikke asju. Ja neist peaks saama küll kenakese memuaariraamatu kokku. Kui pisut laiendada, vürtsitada seda teksti, mis ma siia kirja panin.