Robert Närska (foto Delfist) ja Andrus Ansip (foto Vikipediast).
Aeg: 02.02.1988.a. õhtupoolik
Koht: Tartu Rajooni Täitevkomitee esimehe kabinet
Saabub Andrus Ansip (31), EKP Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja. Oma kabinetis istub laua taga Robert Närska (39), Tartu Rajooni Täitevkomitee esimees.
Andrus Ansip (AA): (ähkides) Kuule, näed jah, mis väljas toimub? Ilge aplaava.
Robert Närska (RN): (kergitab prille) Mis siis?
AA: Rahvas läks liikvele.
RN: Jah?
AA: Tulevad Riia mäest üles.
RN: Ahsoo.
AA: Ma tulin just ämma poolt, tead, ta elab seal Riia mäel.
RN: See on see Pareki punt vä?
AA: Ei ole, mingi teine. Pareki sulgesime sinna Vanemuise õppehoonesse.
RN: Ta pidi ju teatris olema.
AA: Ta ei jõudnudki sinna.
RN: Ahsoo, või nii.
AA: (läheneb aknale) Kuule, tule siia, vaata!
Närska läheb akna juurde ja mehed seisavad mõnda aega vaikselt. Väljas on näha, kuidas Pälsoni tänaval, veidi hallist majast Vanemuise tänava pool on ritta võtnud miilitsa spaleer. Militsionääridele läheneb Riia tänava poolt inimhulk.
AA: No on raisad, ei saa kohe mitte kodus istuda!
RN: Sai ju öeldud. Sa ikka instrueerisid Marti?
AA: Nojah, ta kirjutas mitu artiklit. Käis veel selle Pareki juures, aga mutt pistis kräunuma, et tema ei räägi midagi.
RN: Assa raisk, ei rääkinudki midagi või?
AA: No ei, kus sa sellega. Tema tahab intervjuud ette näha. Mingu munni, ma ütlen!
RN: No on seksinäljas vanamutt. Peaks talle mehe orgunnima, rahuneb maha.
AA: Ei ta rahune. Gektor rääkis, et talle oli antud laagris kõige uuemat närvirohtu. See muutis kõik kurat taltsaks, osa viskas sussid püsti. Aga see memm läks veel rohkem itsi täis. Tulnukas, raisk!
RN: Kurat jah, kõva eit.
AA: (elavnedes, nina vastu klaasi) Näe, tulevadki.
RN: Kuhu nad nüüd lähevad. Nad ei näe või, et koerad vastas.
AA: Kurat, las lähevad. See, keda koer on korra näksinud, see enam tänavale ei tule.
RN: Looda sa. Neid ei võta koi- ega püssirohi, kuradi prussakad.
AA: Kurat nad jändavad nende koertega, siin tuleks tankid peale saata.
RN: (naerdes) Kes roomikut nuusutanud, see enam ei tõuse!
AA: Kurat, jah.
RN: Näe, nüüd lasti lahti!
AA: Vaata, kus jooksevad. On kuramustel jalad!
RN: Näe, üks jäi aia külge kinni.
AA: Ja sai kohe pureda ka. Näe, koer rebis tüki välja.
RN: Pärast peab haiglasse helistama, las saadavad nimed siia.
AA: Ma räägin Peebuga.
RN: Mingid mehed on Tallinnast kah siin.
AA: On jah, ma enne rääkisin nendega. Ütlesid, et laipu ei oleks.
RN: Kurat see Vaino on ogaraks läinud.
AA: Kardab oma koha pärast. Nüüd puhuvad ju uued tuuled. Kurat, ma ütlen, see heaga ei lõpe.
RN: Kurat seda teab.
AA: Kuule, kui seda Tšernobõli poleks olnud, siis me siin ei seisaks nagu lollid. See kuradi Parek oleks niimoodi sirgu venitatud, et... Nüüd lasti lahti, et prantslastele meeldida. Kurat võtaks! Frantsuzõ jobannõje!
RN: Jaa... (seisab vaikselt, mõttesse vajunud) Kurat, ei tea. Samas. Seda elektrit palju ei kasutatud.
AA: Parekile oleks see olnud parim, ma ütlen. Mutt oleks korralikult kõrvetada saanud. Ma nägin, kuidas seda tehti. Üks elektrood pea, teine jalgade külge. Ja siis vool sisse, venisid sirgu nii et! Algul katsetati konnade peal. Maru hästi toimis. Võttis nii taltsaks, et...
RN: Nojah, aga ilma Ameerika tehnikata oleks pool Liitu vastu taevast lennanud. Meie masinad ütlesid kõik üles. Sa nägid neid tehnikamägesid, meile toodi pildid?!
AA: Noja mis siis?!
RN: Me oleks kõik kõrbenud siin. Kogu maakera oleks kurat plahvatanud.
AA: (näitab näpuga) Näe, seal, see sai ka pureda. Kuradi poisike. (uurib pingsalt läbi klaasi) Näe, ongi päris poiss. Hakkas nutma. Kurat nad selle koera tagasi tõmbasid. Oleks võinud veel pureda lasta.
RN: Viimaks pureb surnuks.
AA: Äh, sittagi.
RN: Kuule, sa oled nii traksis siin, justkui tahaksid ise nende koertega seal olla.
AA: Äh, ei viitsi. Aga muide, need koerad olid minu idee.
RN: Tõsi või?
AA: Nojah, algul taheti üldse läbi rääkida. Pidi olema mingi viimane mood, et nüüd hakatakse rääkima. Et välismaal tehakse niimoodi. Ma ütlesin, et neid rääkijaid ei kuula keegi enne, kui koerad peal ära käinud.
RN: Kurat neid teab. Ja mis üldse sellest värgist saab. Vabariigi aastapäeval tahavad kah välja tulla.
AA: Kuulsin jah. Ma ei teagi, mis teha. Varsti võtavad üldse võimu üle.
RN: No seda ei juhtu.
AA: Looda sa. See kuradi tulnukas vanamutt on kõigeks võimeline.
RN: (silmi kissitades kaugusse vaadates) Ja ongi kõik kadunud.
AA: Konets filma.
RN: (veidi akna juurest eemaldudes) Kuule, ma tahtsin küsida, kas sa Marikaga käid veel?
AA: (teeb silmad suureks) Mis Marikaga?
RN: No sellega, sealt Laevast.
AA: Aa, sellega. Ei käi. Aga vaata, et sa Anule ei räägi.
RN: Ei räägi.
AA: Mis, tahad ise proovida vä? Seda litsi?
RN: Kurat, vahest nagu tahaks. Kedagi sellist, kes ei pirtsutaks. Kedagi noort.
AA: No räägi. Minul midagi selle vastu pole. Mul endal naine kodus.
(naeravad)
RN: (võtab kapist pudeli Belõi Aisti) Näe, võta üks lonks.
AA: Kurat, ma ei tea, ämm ootab tagasi. Talle ei meeldi, kui lõhnad juures.
RN: Mis sa pipardad, võta-võta. Tee suu seks.
AA: No olgu. (joob sõõmu ja teeb hirmsa grimassi) Uhh, kuramus on kange.
RN: Korralik kraam. Armeeniast just sõber tõi. Siit sellist ei saa. Seitse tärni!
AA: (väristab keha) Urrhh. Olgu, aitab, operatsioon läbi. Lähme anname märgid ära.
RN: Muide, mulle ei antudki seda märki.
AA: Ju sa pole siis ära teeninud. (naerab)
Mehed lahkuvad ruumist. Panevad oma hallid palitud selga, karvamütsid pähe ja lähevad välja.
Väljas on olukord kontrolli alla saadud. Miilitsad kutsuvad koerad tagasi. Annavad küpsist. Täitevkomitee halli maja ette koguneb grupp seltsimehi. Ansip ja Närska ühinevad nendega, et üksteist õnnitleda õnnestunud operatsiooni puhul. Siis minnakse lahku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar