Pilt ühest jogurtipakist, mille sisu sisaldab kaaliumsorbaati (E202).
Ma olen üldiselt tuim tükk, aga väga tundlik teatud tüüpi ärritajate suhtes. Üks neist on tuntud säilitusaine kaaliumsorbaat (lühend E202, valem C6H7O2K), mida kasutatakse ohtralt toiduainetööstuses, et säilivustähtaega pikendada (olgu lisatud, et näiteks Irjale see ei mõju, vähemalt ei ole me tuvastanud mingeid sümptomeid). Ehk siis, et oleks võimalik korraga rohkem toota ning siis lettidele paisata eri tooteid, nii et nad seal kohe ära ei rikneks.
Lühidalt öeldes on kaaliumsorbaat nõrgatoimeline mürk, mis peaks tapma hallitusseened ja bakterid, aga inimesele liiga ei tee.
Ma teadsin, et kaaliumsorbaati pannakse teatud tüüpi mahladesse, mille joomine toob mu kehale väiksed punased täpid. Näiteks kätele, kõhule, vahel ka seljale ja jalgadele. Ei midagi hullu, aga ebameeldiv igatahes. See on nn allergia. Rikub enesetunnet. Ja seetõttu olen vältinud kõiksugu pakimahlu, ning tarbinud kas siis värskelt pressitud mahlu või smuutisid. Vene ajal tavalisi, lihtsalt pastöriseeritud ja purkidesse villitud mahlu kahjuks enam eriti saada pole.
Aga ma poleks uskunud, et seda säilitusainet on hakatud panema piimatoodetesse, eriti jogurtisse. No ok, ma saan aru, et selle aine lisamine tõstab jogurti säilivustähtaja ühe nädala pealt kuu aja peale, aga samas, siis ei saa enam reklaamida jogurtit kui tervisetoodet. Ja ma kujutan ette, et kaugel pole aeg, kui säilitusaineid hakatakse panema piima sisse. Ja teiselt poolt, kui kaaliumsorbaat tapab baktereid, siis mis kasulikest bakteritest jogurti puhul räägitakse?! Neid seal lihtsalt pole!
Valio-"et tunneksid end hästi" alustas hiljuti reklaamikampaaniat laktoosivabade ja vähese laktoosisisaldusega toodete reklaamimiseks:
Väljavõte Valio kodukalt.
Nende vähese laktoosisisaldusega toodete hulka kuulub ka see mustikajogurt, mille pilt on ülal, mis kannab Hyla kaubamärki, ent mis sisaldab nii ohtralt säilitusainet kaaliumsorbaat, et vähemalt minul läheb pool keha täppe täis. Vähemalt minu puhul ei saa küll rääkida mingist tervisetootest.
Vaatasime eile poes ringi, ja kaaliumsorbaati sisaldab enamik Soome firma Valio jogurteid, mida Eestis müüakse. Ka Gefiluse omad. Suurt osa neist toodetakse Laeva meiereis Balti turu jaoks. Säilitusaine on siis ilmselt selleks vajalik, et kaup teel Leetu halvaks ei läheks. Tallinna Piimatööstuse Tere kaubamärgiga jogurtid vähemalt sildi järgi seda säilitusainet ei sisalda. Aga võimalik, et seda pole lihtsalt peale märgitud, ei tea. Igatahes säilivusaeg paistis Tere jogurtitel lühem, mistõttu võib arvata, et seda säilitusainet seal pole. Aga see võib sisalduda moosis, mida jogurtisse pannakse. Sest moosidele, kujutage ette, on hakatud lisama samuti kaaliumsorbaati. Kuigi vanaemad on saanud aastakümneid hakkama ilma selleta ja moosid on olnud väga head. Näiteks minu vanaema keetis mustikamoosi üldse ilma suhkruta, niisama paljalt, ja alles pärast segas suhkru sisse. Sest mis kallist kraami ikka raisata, suhkrut polnud eriti saada ka vene ajal. Ja kui purgi kaane alla oligi väike hallitus tekkinud, sai selle lusikaga ära korjata. Ja mingit mürgitust või asja mul küll ei tekkinud, vastupidi, vanaema toite süües, sealhulgas värskelt lüpstud lehmapiima ja päris hapupiima, olid tervis ja enesetunne väga head.
Ja see fakt, et mul jogurtite jms kaaliumsorbaati sisaldavate toodete tarbimisest kehale täpid tekivad, pole mingi eilne avastus, vaid mitme aasta pikkuse jälgimise tulemus. Selle aine kasutamisel peaks panema hoiatused pakendile, et sisaldab seda mürki, siis inimesed, näiteks lapsed teavad arvestada. Ja üldse soovitaks ma rohkem toota säilitusaineteta tooteid, sest neid on nagunii väga vähe. Ja lastele ei tohiks neid anda, sest ma kujutan ette, et kaaliumsorbaat võib olla paljude nn allergiate põhjustaja.
Ja tööstused, hakakem lõpuks tootma tooteid, mis on tooted, aga mitte mingit jampsi! Kurat, sai küll naerdud kunagi Saksamaalt imporditud keekside üle, mille säilivusaeg oli 3 aastat, aga praegu tundub, et sellised "keeksid" on vallutanud kõik toidupoe riiulid. Ok, ma saan aru, et inimesed vaatavad poes ainult hinda, ja seepärast võib igast paska välja lasta, peaasi, et on odav. Aga mingi vastutustunne võiks ikka olla. Ja ma usun, et ostetaks ka ilma säilitusaineteta veidi kallimaid tooteid. Näiteks smuutid lähevad väga hästi.
muidugi pole mõtet toitu niimoodi solkida, sest meie inimesed ostavad süüa kaheks-kolmeks päevaks ette kui sedagi.Lase need toidud sisaldagu keemiat, mis kaugetele maadele saadetakse kui kaubavedu võtab nädalaid aega või siis neile, kes matkama lähevad jne. Aga igapäevast toitu, mis kiiresti letil liigub, poleks küll vaja kemiseerida.Külmkapid on ka enamikel olemas.Meie tervisekaitse ajab küll pükse üle pea jalga, tundub mulle isiklikult.
VastaKustutatänan selle info eest. see pani mind uue pilguga teatud tervise mõjusid hindama.
VastaKustutaausalt öeldes ära tüütab kui palju peaks kulutama aega siltide lugemisele ja keemiasõnastikuga võrdlemisele.
neid asju, mis pole kräppi täis, on ikka liiga vähe.
võtame kosmeetika - olen viimase aasta veetnud otsides nahasõbralikke shampoone, ütleme nii, et sõelale on jäänud vaid o,5 - 1 kaubamärki. luuletuse võiks teha neist lauryl sulfaatidest ja muudest iludustest.
toredat kevade algust
dr levin räägib ka, et ei ole hea süüa jogurtit, sest nii palju on sees säilitusaineid. paljudel lastel on neist allergaid. kui üldse, siis maitsestamata, aga kes seda tahab :).
VastaKustutasmootid sisaldavad vähe säilitusaineid küll, aga mida sisaldab tooraine, millest need valmistatud?
VastaKustutaÜks variant on panna maitsestamata jogurtisse enda tehtud moosi. Nüüd on küsimus, et kes seda enam teeb. Aga väga edukalt saab kasutada poes müügil olevaid külmutatud eestimaiseid mustikaid ja maasikaid, neid saab segada maitsestamata jogurtisse, veidi suhkrut lisaks, ja peaks saama täitsa hea. Vähemasti säilitusainevaba, teoreetiliselt.
VastaKustutaIseasi, muidugi, kas need maitsestamata jogurtid on säilitusainevabad. Kel võimalik, need võiks osta Soomest jogurteid, mis on joguritd. Sest, vabandage väljenduse eest, ka Valio toodab Eesti ja teiste Balti riikide, ilmselt ka Vene turule, sulaselget paska. Nii nagu tubaka- ja paljud muud firmad, mis toodavad nn Ida turule hoopis kehvema kvaliteediga tooteid. Ka McDonalds muide, mille ketšup, näiteks, on Soomes ja mujal Läänes hoopis teine tera kui Eestis.
Ja selle pasa eest küsitakse veel suht soolast hinda. Nii näiteks on Soomes ja mujal Läänes McDonaldsi ketšup tasuta, Eestis küsitakse selle eest raha. Samuti on Läänes tasuta McDonaldsi gaseeritud joogid, mida paljudes kohtades saab ise lisaks lasta, nagu muide ka ketšupit.
Nii et, sõbrad, kaubanduslikus mõttes asub Eesti ikka veel kuskil Nõukogude Liidus. Mille elanikud olid nii lollid, et jahtisid välismaalt ükskõik mida, oleks nõus olnud isegi sitta sööma, peaasi, et välismaine.
Poejogurtite puhul ei üllata, küll aga olin vägagi üllatunud, kui ühtäkki avastasin Tartu Sadamaturul (ja turuhoones) müüdava Pajumäe talu jogurtipurgi etiketilt nii kaaliumsorbaadi kui ka naatriumbensoaadi... Olen pikka aega nende jogurteid söönud ja kunagi varem pole koostises mingeid säilitusaineid märgitud. Olen üsna segaduses, seda enam, et tegu peaks olema mahetootjaga...
VastaKustutakuidas see ometi võimalik on. kogu aeg oli ju selge, et sul, Inno, on allergia ainult Ingridist?
VastaKustutaJah, Ingrid oli muidugi kõige suurem allergeen. Aga neid on kindlasti muid ka.
VastaKustutaJa teadmiseks, Ingridiga koos elades sõin pea iga päev Sudafedi või Actifedi, millega tapsin omakorda oma südant. Ilma nende preparaatideta oleks elu olnud põrgu. Viimased kaks aastat pole ma aga ühtegi nn ravimit suu sissegi võtnud.
minul on sünnist saadik atoopiline dermatiit ehk lihtsamalt allergia. Seni teatud toiduainete ja kasside vastu:) Jube tüütu. Aitäh E202 eest hoiatamast, vaatan silte hoolikamalt.
VastaKustutaMinu jogurtinipp pärineb Kreeka-reisilt: maitsestamata jogurti hulka mett, ülihea. Kreekas müüdi sellist jogurtikomplektikest poes, ka meil Stockmannis nägin - ühes topsikeses jogurt, teises mesi. Ja meie maitsestamata jogurtitest on minu meelest parima ja mahedaima maitsega Farmi oma, väikses topsis.
Aitäh ka gluteeni- ja tsöliaakiateema valgustamise eest!
Annika
Naatriumbensoaat, ei tohiks olla enam mingi nipiga allergeen, sest seda kasutatakse (minu mäletamist mööda) nii umbes Prantsuse-Preisi sõjast alates.
VastaKustutaKõik muu? Otsige enestele tuttav lehm - mina ostisin, kes teile piima koju toob. Võtke aega ja ajage teinekord piim läbi koorelahutaja ning tehke saadus võiks.
Leppige turunaisega kokku, et lammas tapetakse just teiel sobival kuupäeval ja tuuaksegi teil enii nagu ta on... ja te tervis on enam-vähem... arvan ma.
Ma küll jogurtit ise väga ei tarbi, aga jah, hea, et see mainitud sai.
VastaKustutaTahtsin tegelikult nende vanaema mooside kohta öelda, et hallitus on selline asi, mis levib kogu aine ulatuses. Ehk siis kui moosil on peal hallitus, siis on ta täielikult läbi hallitanud. Sellepärast ei tohiks süüa ka juustu, millel juba näha hallitusemärke.
Ise ka alati koorime hallituse ära ja midagi ei juhtu, vist on moosi ja juustu hallitus vähem mürgisem kui näiteks leiva oma.
Nõme jah, et nii palju toiduaineid säilitusainete kogumiks muutuvad, aga samas kui vaadata, kuidas mõned endale hoidiseid ja muud säärast teevad, siis pole seal midagi imestada. Vanaemad teavad küll kuidas õigesti teha, aga just see, et "milleks kallist asja raisata", tehakse mööndusi ja välja tuleb midagi ebatervislikku. Keeruline on leida usaldusväärset tootjat.
Sama probleem on ka Rootsi toiduainetega. Sellest E202-st olen isiklikult saanud samuti allergia. Algul ei saanud aru, et mis seda tekitab. Isegi väikeses moosi topsis on nii palju erinevaid E-sid, et juba nende lugemine paneb pea valutama. Samuti soovitan allergikutele mitte osta Inglismaal valmistatud mahlu.
VastaKustutaKõige targem on tegelt osta päris lehmapiima, mis pole kombinaadist läbi käinud, lasta see hapuks ning saadud hapupiimale lisada oma tehtud moosi või külmutatud marju, segada ära. Sellest saab kõige parem nn jogurt. Olen ise proovinud ja tulemus oli nämma.
VastaKustutaMiks see veel hea on, minu enda kogemuse põhjal ei omasta organism kombinaadist läbi käinud nn piimast kaltsiumi või omastab väga kehvalt. Olenemata rasvasisaldusest.
ma vaatan poes alati silte, kui jälle mõni uus toode, väga lihtne, enamus tooteid langevad valikust välja, ongi hea, lihtsam valida. Välja langevad kõik E sajaga tooted ja E kahesajaga tooted, need pidid olema kõige mürgisemad. Maitsestatud jogurtitest on sõelale jäänud vaid Helluse metsamarja jogurt ja Danoa jogurtijook ploomiga :) Pakil igatahes nendel pole märget E1.., ega E2.. kohta.
VastaKustutama ei tea, mina s66n siin USAs kalleid prantsuse hallitusjuuste mida Balduccist ostanaja olen 6nnejunnis. Milles probleem?
VastaKustutaPäris kõik nn. E-ained pahad ei ole - mõned neist esinevad looduses ja teadaolevalt halba ei tee. Teised aga on keemilised ja võivad põhjustada igasugu jama.
VastaKustutaIse kasutan toidutare vastavat listi spikrina, loodan, et on ok, kui selle siia lingin: http://www.toidutare.ee/termin.php?g=2135&start=1
Näiteks selle aine kohta, mis Innol probleeme põhjustas, on öeldud vastavat:
E202 - Kaaliumsorbaat
Kasutusala:
Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid
Omadused:
Säilitusained.
Kõrvalmõjud:
Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalöövet, või nõgeslöövet põdevate laste seisukorda. Ülitundlikkuse sümptome võivad saada isikud, kes on allergilised aspiriinile.
panin hiirelõksule tüki juustu, aga kuivab teine seal.Võta näpust, hiireke ei taha, krõbistab kasvõi kaminapuude kallal.Pakendit uurides pidin kreepsu saama, juust sisaldab kollast toiduvärvi!?No mida...
VastaKustutaKahjuks on Eestis üldse kombeks iga liigutuse eest raha küsida. Näiteks oleks normaalne, et kui kohvi tellida, siis täidetaks tassi seni kui seal viibin (teed saab tellida nt kannukaupa -- väga tervitatav).
VastaKustutaAga ehk pole eestlased veel selleks valmis, sest kujutan ette, et mõned sellid võivad siis lausa kanistritega koolat ja fantat koguma minna. Samas kui kunagi keegi algust ei tee, siis ...
nii hea on poes käia. suurem osa ei kõlba süüa ja nii ei kulu mõttetult raha ka.
VastaKustutasäilitusained on veel väike osa saastast, mida toidu sisse topitakse... no mille krdi pärast on vaja värvida küpsiseid? kas odavast margariinist veel küll pole? (võib ju olla, et seesama odav margariin sisaldabki seda värvi ja tootja on sellisel juhul kohustatud selle pakile märkima.... oi ja tegelikult pärineb ilmselt ka jogurtis olev säilitusaine moosi seest..)
absull igas tootes on värvained, maitsetugevdajad, igasugused mahu tõstjad.. (lisaks veel taimekaitse mürkide jäägid). kõigeparemini makstud on ilmselt see tehnoloog, kes suudab vett kõige kõrgema hinnaga müüa..
see aga eeldab lisaainete kautamist.
jogurtimoosi olen ise näinud ja "katsunud" .. jupiks ajaks oli jogurti isu läinud.
niisis kõik suvel moose keetma!
kas see E202 pole mitte limonaadides ka - hiljuti oli uudis et see pidi ajurakke hävitama
VastaKustutaHeh, mis värvainetesse puutub, siis lausa halenaljakas, kuidas paljude arusaamad on jõutud sellega juba ära idioodistada. Mäletan üht artiklit mingist naturaalset jäätist tootvast ettevõtjast, kes rääkis, et tihtipeale pidavat ostjad küsima, et aga miks teie banaanijäätis üldse kollane pole? :)
VastaKustutaSee säilitusaine (sorbaat) satub jogurtite sisse arvatavasti nii, ET TA SISALDUB MOOSIDES, mis jogurtite sisse käivad.
VastaKustutaSorbus on pihlaka perekonna ladinakeelne nimetus. Hästisäilivad pihlakamarjad andsidki inimesele idee hakata tegema aineid, mis aitaksid moose säilitada.
Järgnev tekst on kopitud Urmas Kokassaare artiklist (on mainitud ka allergiat tekitavat mõju):
Sorbiinhappe (üldvalem C6H8O2) nimetus pärineb samuti pihlaka perekonnalt. Ja pihlakamahlast ta 1859. aastal eraldatigi. Looduslikult leidub seda orgaanilist hapet kõige rohkem just pihlakates ja enne sünteetilise sorbiinhappe kasutuselevõttu oli pihlakamahl tema ainus allikas. Vees lahustub sorbiinhape halvasti. Tõsi,temperatuuri tõustes lahustuvus paraneb.
Nii sorbiinhape kui ka tema soolad - sorbaadid - on mõjusad pärm-ja hallitusseente hävitajad või nende kasvu pidurdajad. Selline konserveeriv toime tõestati sorbiinhappel 1940. aastal. Toiduainete lisaainete nimistust leiame konservantide alajaotusest sorbiinhappe (E200), naatriumsorbaadi (E201), kaaliumsorbaadi (E202) ja kaltsiumsorbaadi (E203). Sorbiinhappe ja tema soolade mõju bakteritele on suhteliselt nõrk. Järelikult võib neid kasutada ka selliste toiduainete konserveerimisel, kus tahame bakterite eluvõime säilitada. Kõnealune ühend ja tema soolad toimivad tõhusamalt kas hapudes või hapestatud toiduainetes. Seetõttu on pihlakamahla kasutatud isegi teiste puuviljade säilitamiseks.
Erinevaid sorbaate kasutatakse toiduainetööstuses konservandina väga laialdaselt, sest nad ei mõjuta oluliselt toiduaine maitset ega lõhna. Ent nii sorbiinhappele kui ka tema sooladele kehtivad siiski kasutuspiirangud: nende lubatud sisaldus sõltub konkreetsest toiduainest, jäädes tavaliselt vahemikku 0,2 - 2 g toiduaine kilo kohta. Soovitavaks peetakse, et toiduainesse lisatava sorbiinhappe hulk jääks vahemikku 0,05 - 1%. Igapäevane tarbimispiir võiks küündida kuni 25 milligrammini iga kehakaalu kilo kohta.
Sorbiinhape ja ta soolad lõhustatakse biokeemiliselt maksas, nii nagu rasvhapped beetaoksüdatsioonil. Sorbiinhappe lõhustamisel tekib mitmeid vaheühendeid, näiteks atsetüülkoensüüm A, beetahüdroksüvõihape ja atsetoon. Lagundamine on energiakulukas ning maksale mõnevõrra koormav. Seetõttu pole hea tarbida sorbaate üleliia, lausa vastunäidustatud on nad aga inimestele, kes põevad maksahaigusi. Sorbiinhappe ja ta soolade sünteetilisi vorme kahtlustatakse allergeensuses ja kindlasti peavad teda kasutades olema ettevaatlikud ülitundlikud inimesed. Sorbaatidest tingitud allergia avaldub tavaliselt nahalööbena.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0005/pihlakas.html
Teine moosides kasutatav säilitusaine on bensoehape ja bensoaadid. Bensoehapet leidub looduslikult jõhvikates, pohlades ja mustikates, see idee saadi siis sealt. Bensoehape on tugeva antibakteriaalse toimega ja seetõttu säilivad jõhvikamarjad värskena väga kaua
bio.edu.ee/taimed/oistaim/johvikas.htm
Ajab närvi jah, kui mõelda, et toiduvärve, mis erinevate toiduainete koostises allergiaid ja minimürgitusi esile kutsuvad, uhatakse ohtralt toitudesse seepärast, et on aja jooksul tekitatud preudonõudlus: juust, margariin ja muna (sic! ka kombinaadi "eriti kollased munad" sisaldavad kanasöödast pärinevat värvainet - on ju rebud neil munadel suisa oranzhi varjundiga!) olgu kollased, vorstid ja liha-, singiviilakad olgu tingimata roosaka varjundiga, kalaletis olev kalafilee on mingi punaseks tegeva mögaga üle pintseldatud, samuti toores liha, et apetiitsem tunduks.
VastaKustutaJa kõik see keemia ainult selle pärast, et justkui oleks ilusam ja värskema moega. Milline kuritahtlik silmakirjalikkus, ja seda veel nii laialdaselt!
Säilitusainete kasutamisest võib veel teatud siin varemnimetatud põhjustel aru saada, kuigi ma seda ka ei poolda ja üritan võimalikult palju toiduaineid muretseda talunikelt, aga see massiline toidu värvimine on lihtsalt üle mõistuse.
Kutsun üles tarbijaid mitte ostma toiduvärve sisaldavaid toiduaineid, siis millalgi peaksid ka tootjad lõpuks aru saama, et pole mõtet neid uhada, ei lähe kaubaks! Olgem teadlikud tarbijad, mitte suurtööstuse sügelevad ohvrid...
Värske liha on naguitnii vaid silmale ilus, aga kokale tõeline nuhtlus. Ei ta küpse, ega võta ka muul moel aru pähe.
VastaKustutaMu tuttavad turumammid selstavad alati, et ära sa sed tükki võta, on alles eile tapetud.
Tuttav TERE töötaja on öelnud, et nad püüavadki jogurtid säilitusainetest vabad hoida. Juustu hallituse kohta on Mati Timmerman veinikoolitusel öelnud, et hallitanud osa võib ära lõigata, sest ülejäänud juust ei ole riknenud. Saia hallituse puhul on tõesti terve sai riknenud.
VastaKustutaSamas olin üllatunud kui avastasin juustu seest mitmeid e-aineid, näiteks Eesti juustu. Viimasel ajal olen eelistanud Saaremaa juustutööstuse tooteid ...