Põnevat lugemist ajaloo kohta

Privaatsuspoliitika

teisipäev, 25. märts 2008

Õigusnõuandla tegutseb ja mul on jube huvitav

Viimasel ajal on mul päris kiire olnud, tjah. On tulnud end taas kohtupidamise telgitagustega kurssi viia. Minu poole on pöördunud mõned inimesed ja ma olen siis katsunud neid aidata. Kõige meelsamini annan muidugi nõu kriminaalasjus, sest olin aastaid tagasi prokurör, aga eks ole tulnud nõustada ka lahutavaid mehi, kel naised tahtnud kohtus naha üle kõrvade tõmmata. Täitsa huvitav on olnud. Alustangi siin blogis oma juuranõuannete sarja, mille ülesandeks oleks tõestada, et a) kohtunikke ja prokuröre ei ole tarvis karta, sest nad on ainult inimesed, kel on ebatavaliselt vali hääl ning kuri silmavaade ja b) õige hõlma ei hakka keegi, kui õige ise enda hõlma hakata ei lase.

Aga alakem! Mis ei ole minu aegadega võrreldes teps mitte muutunud, on see, et kohtunikud on niisama kurjad kui varem. Näiteks tolle lahutava mehega, kellele ma nõu annan, oli sedasi, et kohtunik lasi ta (eks-) naisel tema peale kohtuistungil täiesti takistamatult karjuda. Andsin sellele mehele ja annan siinkohal ka kõigile teistele meestele nõu: palun ärge minge kohtusse üksi. Eriti veel juhul, kui kohtunik on naine. Sest naiskohtunik on alati naise poolt. Paraku. Te olete alati juba ette hävinud. Sestap on mõttekas võtta lahutusprotsessile, vara jagamisele, elatise määramisele alati kaasa advokaat. Soovitan võtta naisadvokaadi, sest a) siis on vähemasti üks naine ka teie poolt ja b) naiskohtunik näeb kahes mehes meessoo vandenõu naissoo vastu. Ja ilmtingimata võtke noor naisadvokaat, vanuses nii umbes 20-30, kes pole veel lahutada jõudnud, sest vanad naisadvokaadid on enamasti kibestunud, nende mehed on neid maha jätnud ning nad ei esinda teid südamega. Halvemal juhul on nad isegi salaja teie naise poolt.

Teine keiss, millega tegelen, on krimi. Kohtualune on haige ja ei saa homsele istungile minna. Teatas ilusti kohtunikule meilitsi ja telefoni teel, ei olnud pahatahtlik. Aga kohtunik kohe pröökama ja kohtualune muidugi hirmul: et kas kohtunik võib ta vahistada. Minu vastus: kohtunikud kisavad rohkem kui asi väärt. Tegelikult saavad ka nemad tegutseda vaid neile seadusega antud volituste raames. Ehk siis: kohtunik ei ole jumal, kuigi talle endale meeldib nii mõelda. Talaari all on täiesti tavaline, sageli ka kompleksides mees või naine, kes on hirmul, et ta kompleksid paistavad välja. Karjumine aitab kohtunikul end tähtsamana tunda, ka lollust varjata. Aga - selleks, et inimest vahistada, peab olema tõestatud, et kohtualune hoiab tahtlikult menetlusest kõrvale, võib takistada tõe tuvastamist, võib minna pakku jne. Kui kohtualune puudub esimeselt istungilt, siis on seda ilmvõimatu tõestada, kui kohtualune a) kohtunikule ilusti ette teatab ning b) ilusti arstitõendi esitab. Isegi kohtunikud ei saa teha omaloomingut, kuigi nad seda vahel väga tahaks. Nende põhitrump ongi pröökamine, millega nad loodavad kohtualustel hirmu naha vahele ajada. Sellest ei maksa heituda, nagu ütlesin, seadus kammitseb ka neid.

Kui veel kohtus käisin, siis oli sagedasti nii, et kohtualune helistas viis mintsi enne istungit ja ütles, et sry, ei saa istungile tulla ja kui see oli esimene-teine kord, siis ei saanud kohtunik muidugi teha midagi. Ega ka kolmas-neljas kord. Viiendal korral, nagu see oli Arle Mölderi puhul, no vot siis kohtunik Merle Parts ta juba vahistas. Ikkagi viies kord juba.

Niisiis, mu armsad. Järgmine kord jälle. Kui keskil miskeid küsimusi, laske käia.

4 kommentaari:

  1. aga nõuanded naisele kellel mehed naha üle kõrvade tõmmata püüavad?

    VastaKustuta
  2. aga nõuanded naisele kellel mehed naha üle kõrvade tõmmata püüavad?

    VastaKustuta
  3. 1.Enamus kohtotsuseid on valmis juba enne kohtuistungeid.
    2.Vanasti olid need krõsha,katus advokaadid kes ei lasknud asja kohtuni.Mingi tasu anti politseikomissarile ja asi mätsiti kinni.Kas see oli mingi kuus tuhat krooni mis anti komissarile selleks,et kinni mätsida kriminaalasi.See kuus tuhat krooni oli allmaailmas kokkuleppeline summa. Kui palju pidi andma prokuröridele seda ma ei tea.Iga mats muidugi ei saanud anda pistist,ainult süsteemis olevad isikud võisid endile lubada sellist luksust.
    3.Irja,mis aastal kärbiti prokuröride volitusi? Nõukaajal ja "taasiseseisvumise" algusaastail oli prokuröridel õigus anda käsk politseikomissarile,et see kolme päeva jooksul avastaks kuriteo.
    Mingil ajal seda muudeti ja siis hakkas see jama pihta,et politseinikel oli aega kümme päeva aega mõelda kas nad algatavad kriminaalasja või mitte.Üheksandal päeval muidugi politseinikud ei kavastenud algatada krminaalasja ja sisuliselt teie avaldus visati prügikasti. "Taasiseseisvumise" algusaastail politseinikud viskasid kõik avaldused prügikasti juba sel momendil mil avaldaja oli selja pööranud ja lahkunud politseimajast.Politseinikud eelistasid minna randa õlut jooma ja naisi lantima.

    VastaKustuta
  4. kas sa nõustad ainult mehi või naisi ka?
    näiteks kui sinu juurde tuleks naine kes hakkab lahutama, tahab lapse elukoha määramist enda juurde (mees tahab ka last enda juurde), abieluvara jagamist ning elatist siis kas annad nõu ja esindad kohtus?

    VastaKustuta

Kohvik jätab endale õiguse kommentaare modereerida ja spämmi rehitseda.